Alfred Rebane

Eesti näitleja

Alfred Rebane (9. juuli 1902 Suure-Jaani29. detsember 1986 Tallinn) oli eesti näitleja.

1922. aastal lõpetas ta Sõjakooli ja töötas 1940. aastani Eesti kaitseväe õppeasutustes kehalise kasvatuse juhina.

Ta teenis Soomusrongide brigaadis, Korraldusvalitsuses ja 1. Soomusrongirügemendis kuni 1934. aastani, mil vabastati tegevteenistusest (leitnant, 1927)[1]

Näitlejana alustas tööd 1922. aastal Valga Säde seltsi teatritrupis. Aastatel 1934–1935 oli Vanemuise, 1935–1936 Draamastuudio teatri ja 1936–1941 Tallinna Töölisteatri näitleja. 1942–1944 oli Jaroslavlis Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite näitetrupis. Aastatel 1944–1972 oli ta Tallinna Riikliku Draamateatri näitleja, 1950–1952 Draamateatri peanäitejuht. 1946. aastast oli ta ka Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi näitlejameisterlikkuse õppejõud.

Ta on mänginud Tallinnfilmi filmides "Tagahoovis" (1956), "Perekond Männard" (1960), "Viini postmark" (1967) ja "Gladiaator" (1969), Eesti Telefilmi telemängufilmis Kolme katku vahel" (1970), aga ka Lenfilmi filmis "Mihhailo Lomonossov" (1955), A. Dovženko nimelise kinostuudio filmis "300 aastat tagasi" (1956), Mosfilmi filmisarjas "Sõda ja rahu" (1965–1967), M. Gorki nimelise kinostuudio filmis "Õhkulastud põrgu" (1967) ning NSV Liidu – Bulgaaria ühisfilmis "Varastatud rong" (1970).[2][3]

Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.[4]

Tunnustus muuda

Viited muuda

Kirjandus muuda

  • Kalju Uibo. Eesti NSV rahvakunstnik Alfred Rebane. Eesti Raamat, 1966.

Välislingid muuda