Ava peamenüü

Alexander von Bunge (1851−1930)

Venemaa maadeavastaja (1851–1930)
Alexander von Bunge (1851−1930)

Alexander von Bunge (Venemaal tuntud kui Aleksandr Aleksandrovitš, vene keeles Александр Александрович Бунге) (28. oktoober (vkj) 1851 Tartu9. jaanuar 1930 Tallinn) oli vene arst, zooloog ja maadeuurija.

EluluguRedigeeri

Päritolu ja haridusteeRedigeeri

 
Bunge suguvõsa aadlivapp

Põlves XVIII sajandil Ida-Preisimaalt Venemaale rännanud aadlisuguvõsast. Ta oli Tartu ülikooli botaanikaprofessori Alexander Georg von Bunge (1803−1890) ja tema teise abikaasa Caroline Elisabeth von Pistohlkorsi (1813−1858) noorim poeg. Alghariduse omandas Tartus Blumbergi elementaarkoolis. 18581861 õppis Tartu gümnaasiumi eelkoolis ja seejärel aastatel 18621870 gümnaasiumis. Astus 1870. aastal Tartu ülikooli, et õppida arstiteadust. Lõpetas stuudiumi 1878. aastal ja sai 1880. aastal meditsiinidoktori kraadi. Õpingute ajal oli tema suurimaks mõjutajaks Tartu ülikooli embrüloogia- ja anatoomiaprofessor Emil Woldemar Rosenberg (1842−1925), kes oli Bunge üliõpilastöö Ueber die Nachweisbarkeit eines biserialen Archipterygium bei Selachiern und Dipnoern juhendaja. Veel ülikooli hingekirjas olles reisis ta 1876. aastal Austrias, Itaalias ja Saksamaal.

Venemaa riigiteenistuses ja uurimisretkedRedigeeri

Pärast ülikoolistuudiumi lõpetamist astus ta 1881. aastal Venemaa riigiteenistusse ja temast sai samal aastal Peterburis Maarja-Magdaleena haigla nooremordinaator. 18821884 osales ta arsti, loodusuurija ja ekspeditsiooni abijuhina Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia korraldatud ekspeditsioonil Leena jõe suudmealale. 1884. aastal nimetati ta 6. mereväeekipaaži nooremlaevaarstiks ja talle anti järgmisel aastal õuenõuniku teenistusaste. 1885−1886 juhtis Teaduste Akadeemia korraldatud ekspeditsiooni Janaäärsesse kraisse ja Uus-Siberi saartele. Uurimisretkelt naastes tegeles kogutud materjali läbitöötamisega.

 
Ristleja Rjurik. Alexander von Bunge oli selle vanemarst 1894. aastal

Aastatel 18881891 osales ta arstina oma esimesel ümbermaailmareisil. 18931894 oli ta arst Jenissei ekspeditsioonil. Seejärel määrati ta vanemarstiks ristlejale Rjurik. 1895. aastal sai 17. ekipaaži vanemarstiks. 1895−1898 osales ta oma teisel ümbermaailmareisil. 1900. aastal määrati 12. ekipaaži vanemarstiks ja 19021905 oli ta mereväearst oma kolmandal ümbermaailmareisil. Vene-Jaapani sõja ajal teenis Vaikse ookeani eskaadris ja oli Port Arturis mereväehospidalide ülemarst. 1905. aastal osales oma teisel Jenissei ekspeditsioonil. Samal aastal viidi ta üle Balti laevastikku, kus määrati ülemarstiks. 1908−1914 oli ta Balti eskaadri lipuarst. 1912. aastal sai ta salanõuniku teenistusastme ja 1914. aastal läks riigiteenistusest erru.

Viimased eluaastadRedigeeri

1914−1918 oli ta Peterburis kahe eralaatsareti juhataja. 1918. aastal pöördus ta tagasi Eestisse. Elas Virumaal Mõtlikus, kus oli arst ja põllumees.

Ühiskondlik tegevusRedigeeri

Ta oli Tartu Loodusuurijate Seltsi korrespondentliige ja Eestimaa Kirjanduse Seltsi auliige.

TeenistusastmedRedigeeri

Aasta Kuupäev Auaste
1885
14. jaanuar õuenõunik
1895
19. juuli kolleegiuminõunik
1901
1. jaanuar riiginõunik
1907
2. aprill tõeline riiginõunik
1912
6. detsember salanõunik

TeoseidRedigeeri

  • Untersuchungen zur Entwickellungsgeschichte des Beckengürtels der Amphibien, Vögel und Reptilien (Derpt, 1880, dissertatsioon)
  • Naturhistorische Nachrichten aus der Polarstation an der Lenamündung (Bullet. de l'Académie, XXVIII kd, lk 517–549; Melanges biologiques tirés du Bullet., XI kd, lk 581–622)
  • Naturhistorische Beobachtungen und Fahrten im Lena-Delta: 1) Zoologische Nachrichten etc. 2) Fahrt nach Bykow (Melanges biolog. t. du Bullet. de l'Académie, XII kd, lk 31–107)
  • Bericht über fernere Fahrten im Lena-Delta ect. (Mel. biolog., XII kd, lk 231–309)
  • Bericht über die Lenagebiet im Sommer 1885 ausgeführten Reisen nebst einem Verzeichniss der daselbst beobachteten und erkundeten Säugethiere und Vögel. Beiträge zur Kenntniss des Russ. Reiches und der angrenzenden Länder Asiens (1886, 3. trükk).
  • Bericht über den ferneren Gang der Expedition. Reise nach d. Neu-Sibirischen Inseln Aufenthalt auf der grossen Ljachovinsel (1887, 3. trükk).
  • Предварительный отчет об экспедиции на Новосибирские острова (СПб., 1888, отт. из XXIII т. Изв. Имп. Русского Географического Обществ").
  • О болезнях между инородцами северной части Якутской области (СПб., 1888).

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri