Aleksandr Matrossov

Aleksandr Matrossov (vene keeles Александр Матвеевич Матросов) (5. veebruar 1924 Jekaterinoslav27. veebruar 1943 praegune Tšernuški, Loknja rajoon, Pihkva oblast) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane.

Lapsepõlves elas Matrossov ametliku versiooni järgi Ivanovo ja Melekessi lastekodus. Sõjaväkke kutsumise eel töötas ta pärast kooli lõpetamist Ufa Laste Töökoloonias abikasvatajana.

Teise versiooni järgi sündis ta 5. veebruaril 1924 Baškiirias tänapäevases Utšalõ rajoonis Kunakbajevo külas Šakirjan Junussovitš Muhhamedjanovi nime all. Pärast seda, kui isa teist korda abiellus, jooksis poiss kodust ära ja hakkas kasutama Matrossovi nime.[viide?]

Punaarmeesse astus ta vabatahtlikult. 1942. aasta septembris ta mobiliseeriti ja alustas õpinguid Orenburgi lähedal Krasnoholmski jalaväekoolis. Juba 1943. aasta jaanuaris saadeti kõik kooli kursandid Kalinini rindele. Ta teenis Stalini-nimelise 91. Siberi vabatahtliku üksikbrigaadi 2. üksiklaskurpataljoni, hiljem Kalinini rinde 56. kaardiväe laskurdiviisi 254. kaardiväe laskurpolgu koosseisus.

Punaarmee pealetungi käigus Pihkva oblastis kattis Matrossov oma kehaga Saksa dzoti kuulipildujaambrasuuri, millest tulistati kuulipildujaga Nõukogude ründavaid vägesid.

Matrossov polnud esimene, kes oma kehaga vaenlase ambrasuuri kattis. Maailmasõja ajal tegi seda üle 400 punaarmeelase, neist üle 50 enne Matrossovit, kuid propagandaeesmärkidel sai tema juhtum laia kõlapinna ja tema tegevust seati eeskujuks ennastsalgava käitumisena kodumaa vabastamisel. Esimesena kattis oma kehaga vaenlase ambrasuuri Aleksandr Pankratov 24. augustil 1941 Novgorodi all ja 1965 püstitati Pankratovile sinna ka vastava tekstiga mälestussammas.

Inimese keha ei takista suure kiirusega lendavat kuuli kuigivõrd. Seetõttu on inimese kehaga kaetud suurtükk täiesti töövõimeline. Matrossovi teost saadud kasu oli teistsugune: keha suuruse tõttu polnud vaenlastel enam võimalik korralikult sihtida, aga dzotist väljatulek, et inimkeha kõrvale tõugata, nõudis aega ja oli pealegi eluohtlik.

Talle anti 19. juunil 1943 postuumselt Nõukogude Liidu kangelase aunimetus.

Matrossov langes 27. veebruaril, kuid paljudes Nõukogude allikates märgiti surmapäevaks 23. veebruar, et see langeks kokku Nõukogude armee aastapäevaga.

Mälestuse jäädvustamine Eestis muuda

Tallinna linna Tondi tänava nimi oli aastatel 1950–1990 Aleksandr Matrossovi tänav.

Matrossovi tänav asus mitmes teiseski Eesti linnas, näiteks Tamsalus. Pärast Nõukogude võimu lõppu nimetati nad kõik ümber.

Aleksandr Matrossovi nimi anti tema väeosale, 254. kaardiväe laskurpolgule, mis kuulus 144. kaardiväe motolaskurdiviisi koosseisu ja asus kuni 1994. aastani Tallinnas Tondi kasarmutes (s/o 92953). Ta oli igaveseks kirjutatud selle polgu 1. roodu nimekirja.

Kärdla Keskkooli pioneerimalev kandis Matrossovi nime.

Kirjandus muuda

Vaata ka muuda