Aleksander Tilgre

Aleksander Robert Tilgre VR I/3 ja VR II/3 (kuni 1936. aastani Aleksander Robert Tilger, 23. jaanuar 1897 Võru, Liivimaa – 20. august 1944 Viljandi) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Aleksander Tilgre
Soomusrongide diviisi operatiivadjutant leitnant Aleksander Tilger 1920. aastal
Sünniaeg	23. jaanuar 1897 Võru Liivimaa
Surmaaeg	20. august 1944 Viljandi
Teenistus	Venemaa keisririik Eesti Vabariik
Auaste	kolonelleitnant
Juhtinud	Soomusrongide divisjoni, Soomusrongide diviis ja Soomusrongide brigaadi adjutant, siseministri adjutant (1925-1929), kohtu- ja siseministri adjutant (1929-1938), peaministri sekretär (1938-1940)
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda Teine maailmasõda
Autasud	Vabadusristi I/3 Vabadusristi II/3 Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu II aste (1933) Kaitseliidu Valgeristi III klass (1934) Kotkaristi IV klass (1935)

Ta oli Vabadussõjas Soomusrongide divisjoni staabi käsundusohvitser ja Soomusrongide divisjoni operatiivadjutant. Olles muuhulgas ka legendaarse Soomusrongide divisjoni ülema kohusetäitja kapten Anton Irve adjutant.

Pärast Vabadussõda jätkas teenistust Soomusrongide diviisi ja Soomusrongide brigaadi adjutandina ning täitis korduvalt ajutise staabi ülema kohuseid.

Seejärel siseministri adjutant (1925-1929), kohtu- ja siseministri adjutant (1929-1938) ja peaministrite Kaarel Eenpalu ja Jüri Uluotsa sekretär (1938-1940).

Nõukogude okupatsioonivõimud vabastasid ta septembris 1940 peaministri sekretäri kohalt, mille järel asus elama Võrumaale, kus pidas Tamula järve taga Roosisaarel talu.

Pärast Saksamaa ja NSV Liidu vahelise sõja puhkemist 22. juunil 1941, asus Võru ümbruses looma metsavendade rühma ning organiseeris nendest Võru ümbruse metsavendadest Võru kaitseüksuse. Oli Võrumaa Omakaitse juht juulist-augustini 1941.

Siirdus seejärel oma 40-mehelise löögirühma eesotsas koos Saksa vägedega augustis 1941 Põhja-Eestisse ning osales Tallinna vabastamises. Määrati augustis 1941 Tallinna-Harju prefektiks. Hiljem asus jälle elama Võrumaale, kus pidas Roosisaarel talu.

1944. aastal oli mõnda aega Valga-Petseri kaitseväeringkonna ülem ja augustis 1944 (mõned päevad enne surma) nimetati ta Viljandi kaitseväeringkonna ülemaks.

Uppus õnnetusjuhtumi tagajärjel.

Haridus

• 1911–1916 – Tartu Reaalkool
• 1917 – Pauli sõjakool
• 1918 – Riia Polütehnikum
• 1925–1926 – Tartu Ülikooli õigusteaduskond
• 1926–1927 – alalisväe ohvitseride kursused
• 1936–1938 – Kõrgem Sõjakool

Elulugu ja haridustee

Soomusrongide divisjoni operatiivadjutant lipnik Aleksander Tilger (vasakul) ja divisjoni ülema abi alamkapten Arnold Hinnom

Soomusrongide divisjoni juhtkond Vabadussõja ajal Pihkvas. Vasakult: divisjoni ülem alampolkovnik Karl Parts, staabiülem kapten Johannes Poopuu, operatiivadjutant lipnik Aleksander Tilger (august 1919)

Aleksander Tilgre õppis Tartu Reaalkoolis, mille lõpetas 1916. aastal. Seejärel õppis Peterburi Pauli sõjakoolis, mille lõpetas 1917. aastal. 1918. aastal alustas ta õpinguid Balti tehnilises ülikoolis kaubanduse erialal, aastatel 1925–1926 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust (ei lõpetanud). Korp! Vironia liige.

Aleksander Tilgre teenis Venemaa keisririigi keiserlikus armees Peterburis aastatel 1916–1918, ülendati 1917. aastal lipnikuks.

Vabadussõjas oli alamleitnant A. Tilgre soomusrongi nr 1 komandopealik, komando nooremohvitser 1918–1919, 1919. aasta 20. veebruaril ülendati leitnandiks vanusega; aastatel 1919–1922 oli ta soomusrongide diviisi staabi käsundusohvitser ja operatiivadjutant.

Aastatel 1922–1923 oli ta reservis, aastatel 1923–1925 teenis piirivalves, 1925. aastast siseministri adjutant, kohtu- ja siseministri käsundusohvitser, sisekaitseülema asjadevalitseja, ülendati 1931. aastal majoriks.

1927. aastal lõpetas alalisväe ohvitseride kursused ja 1938. aastal Kõrgema Sõjakooli.

Aastatel 1938–1940 oli peaministri adjutant (1939 nimetati peaministri sekretäriks), 1939. aastal ülendati kolonelleitnandiks.

Saksa okupatsiooni alguses, 1941. aasta augustis, määrati A. Tilgre Tallinna-Harju prefektiks, seejärel Võru-Valga-Petseri kaitseväeringkonna ülemaks ja 18. augustil 1944 nimetati Viljandi kaitseväeringkonna ülemaks.

Aleksander Tilgre uppus 20. augustil 1944 Viljandi järves õnnetusjuhtumi tagajärjel ja maeti 29. augustil Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistule.

Auastmed

• 1917 – lipnik
• 1919 – alamleitnant
• 1920 – leitnant
• 1924 – kapten
• 1931 – major
• 1939 – kolonelleitnant

Tunnustus

• Vabadusrist I/3,
• Vabadusrist II/3,
• tasuta maa.

Isiklikku

Aleksander Tilgre isa oli kaupmees Johan Tilger, ema Leena Urb. A. Tilgre abiellus 1927. aastal Thekla Klavaniga.

Kirjandus

• "Eesti Vabadusristi kavalerid". Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1984 (I trükk 1935)
• Jaak Pihlak, "Viljandi linn ja Vabaduse Risti vennad" Viljandi Muuseum, 2010, lk 155-156
• Jaak Pihlak, Mati Strauss, Ain Krillo, "Eesti Vabaduse Risti kavalerid". Viljandi: Vabadussõja Ajaloo Selts: Viljandi Muuseum, 2016.

Välislingid

• Ohvitseride andmekogu