Aleksander Terras
![]() |
See artikkel räägib väliseesti tegelasest; Vene Riigiduuma liikme kohta vaata artiklit Aleksander Terras (Riigiduuma liige). |
Aleksander Terras (3. jaanuar 1920 Tallinn – 15. mai 2006 Stockholm) oli rohkem kui poole oma elust Rootsis elanud ja tegutsenud eesti ajakirjanik ja ühiskonnategelane.
EluluguRedigeeri
Ta sündis Vabariigi Valitsuse asjadevalitseja, hilisema riigisekretäri Karl Terrase ja tolle abikaasa Alide Terrase ainsa lapsena.
Terras lõpetas 1938. aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi ja astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Kuulus akadeemiliselt Eesti Üliõpilaste Seltsi Põhjala. 20. juulil 1940 lõpetas ta ülikooliõpingute kõrvalt ka Sõjakooli suurtükiväe aspirantide kursused.
Saksa okupatsiooni ajal töötas ta 1942–1943 Eesti Omavalitsuse majandusdirektooriumis transpordiinspektorina, kuid põgenes 10. märtsil 1943 Soome, astus seal sõjaväkke ja teenis eesti vabatahtlike üksuses rühmaülemana. Sai lipniku auastme. Kevadest 1944 oli Terras Soome kaitsejõudude peastaabi käsutuses, pärast demobiliseerimist 1945. aastal asus ümber Rootsi.
Rootsis töötas Terras alates 1946. aastast lennufirmas AB Aerotransport ja hiljem sellest välja kasvanud lennundusettevõttes Scandinavian Airlines. Esialgu oli ta ametis sisseostjana, aastatel 1962–1972 ostuosakonna juhatajana ja 1972–1975 tollal juba SAS Groupi koosseisu läinud AB Aerotransport majandusjuhatajana.
Raadioajakirjandusega oli Aleksander Terras esmakordselt seotud aastatel 1956–1958, mil ta tegi lennunduskarjääris pausi ja töötas Saksamaal Ameerika Ühendriikide välisraadio Ameerika Hääl eesti osakonna Müncheni harutoimetuses. Täiskoormusega pühendas ta ennast ajakirjandustööle aastatel 1975–1984, mil ta oli Münchenis Vabadusraadio eesti toimetuse juhataja.
Kirjutavas ajakirjanduses oli tegev aastatel 1958–2002 väliseesti ajalehe Teataja ajakirjanikuna, kus avaldas artikleid varjunimede AlaS ja Ats all. Ta on avaldanud ka artikleid koguteostes ning koostanud 1989. aastal eesti, rootsi ja soome keeles ilmunud brošüüri "Baltikumi rahvaste vaimse vabanemise lühikroonika".
Poliitiliselt kuulus Terras Rootsis Eesti Liberaaldemokraatlikku Koondisse ja oli selle juhatuse liige. Koondise esindajana osales ta Liberaalse Internatsionaali kohtumistel ja valiti ka selle organisatsiooni juhatuse liikmeks. Ta täitis mitmesuguseid juhtivaid ülesandeid Eesti Rahvusfondis ja Eesti Rahvusnõukogus. Aastatel 1988–1992 oli ta Vabariigi Valitsuse eksiilis poliitikanõunik ja saatis oktoobris 1992 presidendi ülesandeis toimivat peaministrit Heinrich Marka ametlikul visiidil Tallinnasse, mille käigus andis Mark oma volitused üle president Lennart Merile.
Eesti iseseisvuse taastamise järel astus Terras veendunud liberaalina Eesti Reformierakonda.
5. märtsil 1996 valiti Aleksander Terras Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis juhatuse esimeheks[1]
Terras suri mais 2006 ja tema matused toimusid 13. juunil 2006 Stockholmis.
TunnustusRedigeeri
- 1997 Riigivapi II klassi teenetemärk (sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, Eesti Vabariigi järjepidevuse kaitsja)
- 1997 Eesti Komitee auhind
IsiklikkuRedigeeri
Aleksander Terras oli abielus. Tal oli kaks last: tütar Mai ja poeg Mattias.
ViitedRedigeeri
- ↑ Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis. Teataja, 30. märts 1996, nr. 4, lk. 6.
VälislingidRedigeeri
- Aleksander Terrase biograafia andmebaasis ISIK
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
- Aleksander Terras: Mälestusi Toompealt ja Kadriorust, Riigikantseleist ja riigisekretäri ametist ajavahemikus 1920-1940
- Jüri Estam. Lahkus Raadio Vaba Euroopa vaba eestlane Aleksander Terras. – Eesti Päevaleht, 3. juuni 2006.