Ava peamenüü

Aleksander Seiman

(Ümber suunatud leheküljelt Aleksander Seimann)

EluluguRedigeeri

Aleksander Seiman sündis 1886. aasta 23. jaanuaril mõisatöölise peres.

Teenistus Eesti rahvusväeosadesRedigeeri

1918. aastal asus Aleksander Seiman teenistusse 1. Eesti jalaväepolku, kus määrati polgukomandör Ernst Põdderi abiks, 21. veebruaril 1918. aastal, 24. veebruaril 1918. aastal ülendati polkovnikuks, A. Seiman oli ka 6.- 11. märtsini 1918. aastal 1. polgu ajutiseks ülemaks.

Eesti VabadussõjasRedigeeri

Vabadussõja algul saatis Kindralmajor Aleksander Tõnisson polkovnik Aleksander Seiman'i 21. novembril 1918. aastal taastama Saksa okupatsioonivõimude poolt laialai saadetud 4. Eesti jalaväepolku asukohaga Narvas.

A. Seiman moodustas Vabadussõja alguses valitsenud segaduseajal 595 võitlejast koosneva 2 pataljonilise, sõjaliselt arvestatava väeosa, mis pidas esimesi kaitselahingud Viru rindel 1918. aasta novembris.

Seiman pälvis 4. Jalaväepolgu juhtimise eest kolm Vabadusristi. Kolmekordseid Vabadusristi kavalere oli Eestis üheksa.

Vabadussõja lõpus, 1920 alguses teenis polkovnik Seiman Sõjavägede Ülemjuhataja juures staabiohvitserina.

Pärast Vabadussõda töötas Seiman Kaitseministeeriumis ja Kaitseliidu ülemana. 1929. aastal kandideeris ta Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate koonduse kandidaadina Tallinnas IV Riigikogu valimistel. 1936-1938 viibis Vabadussõjalaste liikumise liikmena vangistuses Tallinnas Patarei vanglas.

Mõisteti surma nõukogude okupatsioonivõimude tribunali poolt 25. jaanuaril 1941, lasti maha.

16. augustil 1998 avati Pärnu maakonnas Tõstamaa kalmistul kolonel Aleksander Seimani mälestuskivi.

7. oktoobril 2016 avati Rae vallas Järvekülas Aleksander Seimani mälestuskivi.

AjakirjandusRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Kõva käega vabs. Vaba Maa, 12. jaanuar 1934, nr. 9, lk. 3.

VälislingidRedigeeri