Aleksander Igonin

Eesti kunstnik

Aleksander Igonin (22. oktoober 1939 Leningrad3. november 2013 Tallinn) oli Eesti kunstnik

Ta elas 1945. aastast alates Tallinnas. Elu teises pooles elas ta Kohtla-Järvel.

Ta lõpetas 1957. aastal Tallinna 19. Keskkooli. Aastatel 1957–1958 teenis Nõukogude relvajõududes Severomorskis. Aastatel 1961–1967 õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ühel kursusel Jüri Arraku ja Peeter Mudistiga; tema juhendaja oli Johannes Võerahansu.

Pärast instituudi lõpetamist 1967. aastal läks ta vabal tahtel tööle Kohtla-Järve Internaatkooli joonistusõpetajaks. 1970. aastal töötas ta Kohtla-Järve Laste Kunstikoolis. Aastatel 1985–1995 oli ta Kohtla-Järve linna peakunstnik. Alates 1997. aastast töötas ta Jõhvi ja Kohtla-Järve kunstikoolis.[1]

2009. aastal diagnoositi kunstnikul glaukoom ning tehti neli operatsiooni. Elu lõpus ei näinud ta enam nii hästi, kuid suutis siiski joonistada.

Looming muuda

Põhiliselt maalis ta loodust, inimeste portreid, lilli, natüürmorte ning akte õlis ja pastellis.

Album muuda

  • 1999 "Aleksander Igonin, 12 akti" (pliiatsijoonistused), mis ilmus tema 60. sünnipäevaks.[1]

Näituseid muuda

Tema tööd on olnud näitustel Venemaal, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, aga ka paljudes Eesti linnades.

  • Põlevkivimuuseumi püsiekspositsioonis
  • 2011 Jõhvi kunstikooli galeriis maalinäitus "Nii nagu näen"[2]
  • 2013 Jõhvi linnagaleriis näitus "Ja uuesti koos" (töid pastellis, pliiatsjoonistusi ja õlimaale)[3]

Liikmesus muuda

Isiklikku muuda

Tema isa oli kunstnik Ivan Igonin.

Viited muuda