Vikipeedia

Aleks Kaskneem

Aleks Kaskneem (aastani 1936 Aleksander Kabanov; 30. juuni 1912 Narva – 9. mai 1965 Tallinn) oli ajakirjanik, kirjanik, tehnikainsener, leiutaja ja sporditegelane.

Ta oli Tallinna Tööstuskooli organiseerija ja selle juhataja. Tema nimele on registreeritud mitmed patendid (sh "Estolakk") ja autoritunnistused. On kümmekonna teadustöö autor.

Haridustee muuda

Töökäik muuda

  • 1934–1935 Sõjaväeteenistus Narvas Sidepataljonis, raadioklass.
  • 1935–1936 Arsenal – tehniline kontrolör telefoni, telegraafia ja optika tööalal.
  • 1936–1939 Riigi Ringhääling, Tallinn – laborant, tehniline ametnik
  • 1939–1941 AEG Tallinn – installatsioonibüroo abijuhataja ja õpetaja Tallinna poeglaste Gümnaasiumis. Tallinna Ametikooli nr 6 elektrotehnika õpetaja, Tallinna Rahvahariduse osakonna Tehniliste Kursuste juhataja.
  • 1941–1941 Sidevalitsuse Tallinna Telefonivõrgu Remonttöökoda – üld- ja tehniline juhataja.
  • 1941–1946 Tallinna I Tööstuskeskkool (hilisema nimetusega Eesti NSV Tööjõureservide Valitsuse Tööstuskool nr 1) – direktor.
  • 1946–1947 Eesti NSV Toiduainetööstuse Ministeeriumi Parfümeeria- ja Maitseainetetööstus – peamehaanik, hiljem moodustatud trusti peainsener ja juhatajaasetäitja.
  • 1946–1947 ajalehe Noorte Hääl tehnikanurga toimetaja, 1947–1948 ajakirja Pioneer tehnikanurga toimetaja ning 1956 ajalehe Säde tehnikanurga toimetaja.
  • 1947–1948 Eesti NSV Toiduainetööstuse Ministeeriumi Värnitsa Aseainete Katsekeskuse laboratooriumi juhataja
  • 1948–1949 Põlevkiviuurimise Instituudi Pürogeensete Protsesside laboratooriumi juhataja ("Estolak" katsetehase laboratooriumi juhataja). Tehase Volta tehniline konsultant.
  • 1949–1950 Üleliidulise Kaubanduspalati ENSV Filiaali vaneminsener.
  • 1951–1953 Eesti Riiklik Kirjastus, tehnilise kirjanduse osakonna vanemtoimetaja.
  • 1953–1956 Tehase Punane RET tüüpkatsetuste laboratooriumi juhataja.
  • 1956–1965 Ajakirja Tehnika ja Tootmine toimetuse osakonnajuhataja.

Teosed muuda

Patendid, autoritunnistused, ratsionaliseerimised[viide?] muuda

  • "Tõukeuisk", Eesti Vabariigi patent nr 2833 17.01.1938.
  • "Naelkruvi", Eesti Vabariigi patent nr 3267 8.04.1938.
  • "Способ изготовления синтетических олиф для печатных красок посредством обработки сланцевых масел", Комитет по делам изобретений и открытий при Совете Министров СССР, авторское свидетельство No 95204 27.03.1952. (Estoglasuur). (Põlevkivilakkide tootmise uue tehnoloogia väljatöötamine).
  • "Способ получения термостойкого лака (эстоглазури)", Комитет по делам изобретений и открытий при Совете Министров СССР, авторское свидетельство No 104200 24.01.1955. (Põlevkivisaadustest trükivärnitsa aseaine väljatöötamine).
  • "Meetod ja abinõu kattevärvide ilmastiku toimel lagunemise eksaktseks määramiseks". Põlevkiviuurimise Instituut, Tallinn 1949.
  • "Estolakk, tema omadused ja kasutatavus". Põlevkiviuurimise Instituut, Tallinn 1950.
  • Konservikarbi lakk põlevkivisaadustest.
  • Trükivärnitsa aseaine "Katretool" põlevkivisaadustest.
  • Puurimisemulsioon metallitööstustele põlevkivisaadustest.
  • Universaalne kokkupandav hoone "Lüka".
  • Mitteavaldamisele kuuluvad leiutised (sõjatööstus).
  • Tavalise põllumajandusliku viljakuivati ümberehitus kiirkuivatiks.
  • 31 ratsionaliseerimistööd raadiotehases Punane RET

Tehnikaalased raamatud muuda

  • "Lukksepa käsiraamat", Tallinn, Tehniline Kirjastus 1940.
  • "Lukksepa töö", Tallinn, Tehniline Kirjastus 1944.
  • "Arvutusi elektrotehnikas", Pedagoogiline Kirjastus, Tallinn 1947.
  • "Arvutusi elektrotehnikas", II täiendatud trükk, Eesti Riiklik Kirjastus, 1952.
  • "Looduse kütkestamine", kogumik, Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1952.
  • "Nõukogude eesrindlik teadus ja tehnika" kogumik, Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus 1953.

Tehnikaalased artiklid muuda

On avaldanud üle 70 artikli populaarteaduslikul ja tehnilisel alal ajakirjades Tehnika ja Tootmine, Teadus ja Tehnika, Tehnika Kõigile, Plaanimajandus, Pioneer ja ajalehes Noorte Hääl.[viide?]

Ilukirjandus ja käsiraamatud muuda

  • "Kalju liikluskeerises", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1956.
  • "Miks ja kuidas" – sarjast "Minu esimene raamat", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1956.
  • "Minu sõber treener", ajakirjas Kehakultuur 1955.
  • "Mere poeg", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1958.
  • "Ema, isa, poeg ja kuu", ajakiri Noorus nr 11 1962.
  • "Jalgsi ja ratastel Tallinna lähistel" kaasautor, 1961.
  • "Matkatarkuste taskuraamat", kirjastus Eesti Raamat 1964 (II, täiendatud trükk), autorid: H. Kaal, Aleks Kaskneem, Tiit Masso, A. Raukas, A. Reinsalu, V. Rummo, A. Rääk, G. Vene., Hugo Hiibus illustreerija
  • "Orienteerumissport", kirjastus Eesti Raamat 1963, autorid Aleks Kaskneem ja Anto Raukas.

Kuuldemängud muuda

  • "Ohvrid" 1939
  • "Kapten opereerib ise" 1939
  • "Ööst koiduni" 1959 – Eesti Raadio kuuldemängude võistluse II preemia (I preemia välja andmata)
  • "Elektron läks ulama" 1961 – Eesti Raadio kuuldemängude võistluse peapreemia (jutustusena 1963)
  • "Küberneetikamasin" 1963 – Lastekuuldemängude võistluse III auhind

Näidend muuda

  • "Üllatuste öö", ajalehes Säde 1956 nr 4

Jutustus muuda

  • "Ema, isa, poeg ja mina", ajakirjas Noorus 1962 nr 11

Muud teosed muuda

  • Kaskneem, A. (koostaja) 1951. Looduse kütkestamine: Kogumik artikleid kommunismi suurehitustest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Ühiskondlik tegevus muuda

A. Kaskneem oli Eesti Loodusuurijate Seltsi tegevliige, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Looduskaitsekomisjoni ja Kodu-uurimise Komisjoni liige, juhatades ühtlasi vaatamisväärsuste tähistamise toimkonna tööd.

A. Kaskneem uuris rändlindude orienteerumist raadiosaatjate ja maapealsete vaatlusjaamade kaudu. Tema ideed refereeriti rahvusvahelises lindude rände uurimise ajakirjas Die Vogelwarte. Konstrueeris aparaadi linnuhäälte üleskirjutamiseks (Eesti Loodus 1965 nr 4).

A. Kaskneem oli matkaspordi ja matkaliikumise entusiast. 1952. aasta suvel organiseeris ta jalgsimatka marsruudil Võru–Petseri–Aluksne–Võru, millest võttis osa 24 inimest. Seda matka on loetud Eesti matkaliikumise alguseks. 1959. aastal oli Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni üks asutajaid.

Oli 1952. aastal üks Eesti matkaspordi alusepanijaid.[2]

Oli ka Eesti orienteerumisspordi algataja ja arendaja. Tema initsiatiivil moodustati Vabariiklik Orienteerumisspordi Komitee ja mõni aasta hiljem Eesti NSV Orienteerumisspordi Föderatsioon. Vabariikliku kategooria kohtunik orienteerumises (1958).[3]

Oli 8. juunil 1959 Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures asutatud orienteerumisspordi komitee esimees.

Orienteerumise öise teatevõistluse Jüriööjooksu idee autor.

Isiklikku muuda

Tema isa oli trükkal Karl Kaskneem.

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2018. Vaadatud 5. märtsil 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. ↑ Eesti spordi biograafiline leksikon. Kaskneem, Aleks
  3. ↑ "Tiiu Nittim. Vabariikliku kategooria kohtunikud orienteerumises" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 15. veebruaril 2015.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aleks_Kaskneem&oldid=6549110"