Alben W. Barkley

Ameerika poliitik ja aseesimees

Alben William Barkley (24. november 187730. aprill 1956) oli Ameerika Ühendriikide poliitik, asepresident aastail 19491953 president Harry Trumani ajal.

Alben W. Barkley

Ta oli hariduselt jurist ja töötas 1901. aastast advokaadina.

1913–1927 oli ta Esindajatekoja liige Kentucky 1. ringkonnast ja valiti seejärel Senatisse, 1937 valiti ta Senati enamuspartei juhiks (Senate Majority Leader). Tal oli hea läbisaamine Trumaniga, kes toona oli Missouri senaator. Peale 1946. aasta valimisi, kui vabariiklased võitsid kontrolli Senati ja Esindajatekoja üle, sai temast senati vähemuspartei juht (Minority Leader). 1948. aasta Demokraatliku partei konverentsil pidas ta kõne partei delegaatide julgustamiseks, milles kiitis New Deali poliitikat ja kritiseeris mittemidagitegevat (do nothing) Vabariiklaste enamusega kongressi. Truman, kes seni oli valitsenud ilma asepresidendita, valis Barkley oma asepresidendiks.

Kui Truman 1952. aastal teatas, et ei kandideeri tagasi, kandideeris Barkley ise, kuid tema vanuse tõttu keeldusid ametiühingute juhid, nagu autotööliste liidu (United Auto Workers) juht Walter Reuther teda toetamast, tema asemel valiti partei kandidaadiks Illinoisi kuberner Adlai Stevenson II.

1954. aastal tuli Barkley poliitikasse tagasi, kandideerides uuesti Senatisse. Ta võitis ametisoleva Vabariikliku partei senaatori John Sherman Cooperi üle, kuid suri kõigest poolteist aastat hiljem Virginias südameinfarkti.