Alajäse
Alajäse ehk jalg (ladina keeles membrum inferius) on inimeste tugi- ja liikumisaparaadi paariline keha põhiosa, mis on ühendatud kerega.[1]
Alajäsemete peamiseks funktsiooniks on liikumise toetamine: kõndimine, jooksmine, hüppamine, ronimine, löömine, ujumine, võimlemine, suusatamine, auto juhtimine jm. Jalad osalevad ka istumisel, seismisel.
Alajäsemete areng, anatoomia, luud, lihased, veresooned, närvid, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad indiviiditi erineda.
Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest.[2]
Alajäseme lihased muuda
Alajäseme lihased jaotatakse vaagnavöötme, reie, sääre ja jala lihasteks.
Alajäseme arterid muuda
Alajäset varustab verega peamiselt välimine niudearter (a.iliaca externa). Alajäseme arterid on tavaliselt: reiearter, õndlaarter, tagumine sääreluuarter, kaararter, pindluuarter, eesmine sääreluuarter, süva reiearter, välimine niudearter, külgmine tallaarter, tallakaar, taldmised pöiaarterid, keskmine tallaarter, tagumine sääreluuarter.
Alajäseme veenid muuda
Alajäseme veenid jaotatakse:
- pindmisteks veenideks: reieveen, õndlaveen, väike alajäseme-nahaveen, suur alajäseme-nahaveen;
- süvadeks veenideks: alumine õõnesveen, vasak ühisniudeveen, parem sisemine niudeveen, parem välimine niudeveen, keskmine ümbritsev veen, reieveen, õndlaveen, tagumised sääreluuveenid, eesmised sääreluuveenid, mulgustav veen, süva reieveen, külgmine ümbritsev veen.
Viited muuda
- ↑ [1], Veebiversioon (vaadatud 09.01.2014) (inglise keeles)
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 26:2004.
Välislingid muuda
- Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.