Vikipeedia

Akromatopsia

Akromatopsia ehk värvipimedus ehk täielik värvipimedus ehk värvipimesus ehk totaalne värvuspimedus (ladina keeles achromatopsia; lühend ACHM) ehk akromaasia on patoloogiline seisund, mis seisneb värvuste nägemise puudumises. Klassifikaatoris RHK-10 on see alamjaotises H53.5.

Tavaliselt on akromatopsia puhul tegu autosoomse retsessiivse kaasasündinud värvuste nägemise häirega. Kolvikesed ei registreeri valgust. Kaasasündinud akromatopsiat on seostatud vähemalt nelja erineva geneetilise defektiga: kahel juhul on muteerunud tsükliliste nukleotiidide poolt avatavad ioonikanalid (ACHM2, ACHM3), ühel juhul kolvikese fotoretseptori transdutsiin (GNAT2, ACHM4). Neljandal juhul on põhjus teadmata.

Akromatopsia võib olla ka omandatud (tserebraalne akromatopsia).

Klassifikatsioon muuda

Akromatopsia jaotatakse kaasasündinud akromatopsiaks ehk pärilikuks akromatopsiaks ehk kepikesemonokromaasiaks ehk kaasasündinud akromaasiaks ning omandatud akromatopsiaks ehk tserebraalseks akromatopsiaks.

Kaasasündinud akromatopsia jaotatakse omakorda täielikuks akromatopsiaks ehk tüüpiliseks akromatopsiaks ja mittetäielikuks akromatopsiaks ehk ebatüüpiliseks akromatopsiaks.

Sümptomid muuda

Akromatopsiaga inimene näeb maailma sadades halli varjundites.

Kaasasündinud akromatopsia muuda

Peale selle on akromatopsiahaigetel tavaliselt väike nägemisteravus (umbes 10% normaalsest) ja väga suur valgustundlikkus.

Täielik akromatopsia muuda

Täieliku akromatopsia korral esinevad peale täieliku võimetuse värve eristada muu hulgas veel väike nägemisteravus (alla 20%), silmatõmblus ja raske valguskartus.

Silmapõhi on täiesti normaalne, kuid puudub päevanägemine. Kepikesed töötavad normaalselt.

Mittetäielik akromatopsia muuda

Mittetäieliku akromatopsia sümptomid sarnanevad täieliku akromatopsia omadega, kuid avalduvad vähemal määral. Nägemisteravus on vähenenud. Silmatõmblus ja valguskartus võivad esineda, kuid võivad ka mitte esineda. Kolvikeste funktsioon on kahjustunud ainult osaliselt.

Nägemisteravus ja -stabiilsus esimese kuue-seitsme eluaasta jooksul paraneb.

Põhjused muuda

Kaasasündinud akromatopsia muuda

Akromatopsia kaasasündinud vormide teadaolevad põhjused on kõik seotud fotoretseptor-rakus toimuva fototransduktsiooni häirega. Nimelt on tegu kolvikeste võimetusega reageerida valgusele hüperpolarisatsiooniga. Selle teadaolevad põhjused on mutatsioonid kolvikese tsükliliste nukleotiidide poolt avatavates ioonikanalites CNGA3 (ACHM2) ja CNGB3 (ACHM3) ning kolvikese transdutsiinis GNAT2 (ACHM4).

Patofüsioloogia muuda

Akromatopsia molekulaarne patomehhanism on üldiselt võimetus õigesti juhtida guanosiinmonofosfaadi (cGMP) taseme muutusi või neile õigesti reageerida. cGMP on eriti tähtis nägemise jaoks, sest selle tase kontrollib tsükliliste nukleotiidide poolt avatavate ioonikanalite (CNG-de) avanemist. cGMP kontsentratsiooni kahanemine toob kaasa nende ioonikanalite sulgumise, mis viib hüperpolarisatsioonini ning neurotransmitter glutamaadi väljutamise lakkamiseni. Võrkkesta CNG-del on kaks α- ja kaks β-alaühikut (kolvikestes on vastavalt CNGA3 ja CNGB3). CNGB3 üksinda ei saa funktsionaalseid kanaleid tekitada (CNGA3 kohta see ei kehti). CNGA3 ja CNGB3 koos tekitavad kanaleid, millele on omane muutunud membraaniekspressioon, ioonipermeaablus (Na+ vs K+ ja Ca2+), aktivatsiooni suhteline cAMP/cGMP aktivatsiooni suhteline tõhusus, vähenenud väline rektifikatsioon, jooksev vilkumine ning tundlikkus L-cis-diltiaseemi tekitatud blokeeringu suhtes.

Mutatsioonide tagajärjel kipub kaduma CNGB3 funktsioon või suurenema CNGA3 funktsioon (sageli suureneb afiinsus cGMP-le). cGMP tasemeid kontrollib kolvikese transdutsiini GNAT2 aktiivsus. GNAT2 mutatsioonide tagajärjeks kipub olema kärbitud ja enamasti mittefunktsionaalne valk, mis teeb võimatuks cGMP tasemete muutmise footonite poolt. On positiivne korrelatsioon nende valkude mutatsioonide tugevuse ja akromatopsia fenotüübi täielikkuse vahel.

ACHM2 muuda

Mõned CNGA3 mutatsioonid kärbivad kanaleid, muutes need enamasti mittefunktsionaalseteks, aga paljudel seda toimet ei ole. Sügavuti on uuritud väheseid mutatsioone (vt Tabel 1), aga on teada üks funktsioon, mis tekitab funktsionaalseid kanaleid. See mutatsioon (T369S) tekitab aga ilma CNGB3-ta ekspresseerumise korral sügavaid muutusi. Üks nendest on vähenenud afiinsus tsüklilisele guanosiinmonofosfaadile. Teiste muutuste seas on alajuhtivus, ühekanalilise kineetika muutus ja suurenenud kaltsiumiläbilaskvus. Kui aga mutatsiooniga T369S kanalid töötavad koos CNGB3-ga, siis jääb ainukeseks kõrvalekaldeks jääb suurenenud kaltsiumiläbilaskvus[1]. Pole küll otseselt selge, kuidas see Ca2+ voolu suurenemine tekitab akromatopsiat, kuid ühe hüpoteesi järgi vähendab see signaali ja müra suhet.

Teised iseloomustatud mutatsioonid, sealhulgas Y181C ja teised S1-piirkonna mutatsioonid, põhjustavad voolutiheduse vähenemist kanali võimetuse tõttu tagada transporti pinnani.[2] Säärane funktsioonikaotus jätab kaheldamatult kolvikese ilma võimest reageerida nägemisstiimulile, kutsudes esile akromatopsia.

Veel vähemalt üks missense-mutatsioon väljaspool S1-piirkonda (T224R) viib samuti funktsioonikaotuseni.[1]

Tabel 1. Kokkuvõte akromatopsiahaigetel leitud CNGA3 mutatsioonidest
Mutatsioon Piirkond Funktsionaalne?
(teadaolev või ennustatud) 		Tagajärg Viited
Nukleotiid Aminohape
c.C67T p.R23X N-ots Ei? [3]
c.148insG p.I50DfsX59 N-ots Ei [4]
c.A485T p.D162V N-ots [4]
c.C488T p.P163L N-ots [4], [5]
c.A542G p.Y181C S1 Ei Ei transpordi õigesti endoplasmaatilisest retiikulumist välja [2],[4]
c.A544T p.N182Y S1 Ei Ei transpordi õigesti endoplasmaatilisest retiikulumist välja [2],[4]
c.C556T p.L186F S1 Ei Ei transpordi õigesti endoplasmaatilisest retiikulumist välja [2],[4]
c.G572A p.C191Y S1-2 Ei Ei transpordi õigesti endoplasmaatilisest retiikulumist välja [2],[4]
c.G580A p.E194K S1-2 Ei Ei transpordi õigesti endoplasmaatilisest retiikulumist välja [4]
c.C586T p.G196X S1-2 Ei? [3]
c.C661T p.R221X S2 Ei? [3]
c.C667T p.R223W S2-3 [3],[4]
c.C671G p.T224R S2-3 Ei No current [1],[4]
c.G778A p.D260N S3 [4]
c.G800A p.G267D S3-4 [4]
c.C829T p.R277C S4 [4]
c.G830A p.R277H S4 [4]
c.C847T p.R283Q S4 [4], [5]
c.G848A p.R283W S4 [4], [5]
c.C872G p.T291R S4 [4], [5]
c.934_936del p.312delI S5 [4]
c.G947A p.W316X S5 Ei? [4]
c.T1021C p.S341P Poor [4]
c.C1106G p.T369S poor Jah Suurenenud kaltsiumi sissevool [1], [4]
c.C1114T p.P372S Poor [4]
c.T1139C p.F380S Poor [4]
c.T1217C p.M406T S6 [4]
c.C1228T p.R410W C-ots [4], [5]
c.C1279T p.R427C C-ots [4]
c.C1306T p.R436W C-ots [3], [4]
c.G1320A p.W440X C-ots Ei? [4]
c.1350insG p.V451GfsX453 C-ots Ei? [4]
c.A1412G p.N471S C-ots [4]
c.1443insC p.I482HfsX5 C-ots Ei? [3]
c.A1454T p.D485V C-ots [4]
c.G1529C p.C510S cNMP [4]
c.G1538A p.G513E cNMP [4]
c.G1547A p.G516E cNMP [4]
c.T1565C p.I522T cNMP [4]
c.G1574A p.G525D cNMP [4]
c.G1585A p.V529M cNMP [4], [5]
c.C1609T p.Q537X cNMP Ei? [3], [4]
c.C1641A p.F547L cNMP [4], [5]
c.G1642A p.G548R cNMP [3]
c.G1669A p.G557R cNMP [4], [5]
c.G1688A p.R563H cNMP [4]
c.C1694T p.T565M cNMP [4]
c.G1706A p.R569H cNMP [3], [4]
c.A1718G p.Y573C cNMP [4]
c.G1777A p.E593K cNMP [4]
c.C1963T p.Q655X C-ots [4]
Lühendid: SX, transmembraanne segment number X; SX-Y, linker-regioon transmembraansete segmentide X ja Y vahel; cNMP, tsüklilise nukleotiidi (cAMP või cGMP) sidumispiirkond.
ACHM3 muuda

CNGB3 mutatsioone on iseloomustatud väga vähe, kuid valdav enamik neist tekitab kärbitud kanalid, mis on enamasti mittefunktsionaalsed. Enamasti on tagajärjeks haplopuudulikkus, mõnikord aga toimib lõigatud valk antimorfselt. Levinuim ACHM3 põhjustav mutatsioon T383IfsX12 tekitab mittefunktsionaalse lõigatud valgu, mis ei transpordi õigesti rakumembraanini.[6][7]

Omandatud akromatopsia muuda

Omandatud akromatopsia on omandatud värvipimeduse vorm, mida põhjustab peaaju koore kahjustus. Silmapõhja rakud on normaalsed.

Toimetulek muuda

Akromatopsiahaiged elavad abivahendeid kasutades tavaliselt iseseisvat ja täisväärtuslikku elu. Et päikesevalgus neid ei pimestaks, kannavad nad tihti tumedaid prille ja enamasti ka värvilisi kontaktläätsi.

Levik muuda

Akromatopsia esineb ühel inimesel 30 000-st.[8] USA-s esineb see ühel inimesel 33 000-st.[9]

Väikesel Mikroneesia atollil Pingelapil kannatab akromatopsia all 3000 elanikust umbes 5%.[10][11]

Akromatopsia Pingelapil muuda

Umbes 1775 laastas Pingelapi atolli Mikroneesias taifuun Lengkieki. Tormist ja sellele järgnenud näljahädast pääses eluga umbes kakskümmend inimest, kellest ühel oli akromatopsia heterosügootsus.

Neli põlvkonda pärast seda esines pudelikaela efekti tõttu akromatopsia 5% rahvastikust, kusjuures geenikandjaid oli veel 30%.

Kohalikud elanikud nimetavad akromatopsiat maksun (pingelapi keeles 'mitte näha').

Oliver Sacks uuris Pingelapi akromatopsiahaigeid kohapeal ning kirjutas nendest raamatu "The Island of the Colour-blind" (Picador 1997, ISBN 0330358871).

Uurimislugu muuda

Akromatopsiahaigete elamusi on uurinud Oliver Sacks ja Knut Nordby (viimasel oli endal akromatopsia).

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Tränkner D, Jägle H, Kohl S et al (2004). Molecular basis of an inherited form of incomplete achromatopsia. J. Neurosci 24 (1): lk 138–147.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Patel KA, Bartoli KM, Fandino RA et al (2005). Transmembrane S1 mutations in CNGA3 from achromatopsia 2 patients cause loss of function and impaired cellular trafficking of the cone CNG channel. Invest. Ophthalmol. Vis. Sci. 46(7): lk 2282–2290.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 Johnson S, Michaelides M, Aligianis IA; et al. (2004). "Achromatopsia caused by novel mutations in both CNGA3 and CNGB3". J. Med. Genet. 41 (2): e20. PMID 14757870. {{cite journal}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |author= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 4,12 4,13 4,14 4,15 4,16 4,17 4,18 4,19 4,20 4,21 4,22 4,23 4,24 4,25 4,26 4,27 4,28 4,29 4,30 4,31 4,32 4,33 4,34 4,35 4,36 4,37 4,38 4,39 4,40 4,41 4,42 4,43 4,44 4,45 Wissinger B, Gamer D, Jägle H; et al. (2001). "CNGA3 mutations in hereditary cone photoreceptor disorders". Am. J. Hum. Genet. 69 (4): 722–37. PMID 11536077. {{cite journal}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |author= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 Kohl S, Marx T, Giddings I; et al. (1998). "Total colourblindness is caused by mutations in the gene encoding the alpha-subunit of the cone photoreceptor cGMP-gated cation channel". Nat. Genet. 19 (3): 257–9. DOI:10.1038/935. PMID 9662398. {{cite journal}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |author= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. ↑ Peng C, Rich ED, Varnum MD. Achromatopsia-associated mutation in the human cone photoreceptor cyclic nucleotide-gated channel CNGB3 subunit alters the ligand sensitivity and pore properties of heteromeric channels. – J. Biol. Chem., 278(36), 2003, lk 34533–34540
  7. ↑ Bright SR, Brown TE, Varnum MD. Disease-associated mutations in CNGB3 produce gain of function alterations in cone cyclic nucleotide-gated channels. – Mol. Vis., 11, 2005, lk 1141–1150.
  8. ↑ Jules François. Heredity in ophthalmology, Saint Louis: Mosby 1961
  9. ↑ "www.achromat.info". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. august 2009. Vaadatud 10. märtsil 2008.
  10. ↑ Brody JA, Hussels I, Brink E, Torres J (1970). "Hereditary blindness among Pingelapese people of Eastern Caroline Islands". Lancet 1 (7659): 1253–7.
  11. ↑ Hussels IE, Morton NE (1972). "Pingelap and Mokil Atolls: achromatopsia". Am. J. Hum. Genet. 24 (3): 304–9.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Akromatopsia&oldid=6563688"