Akadeemia tänav (Pärnu)

tänav Pärnus

Akadeemia tänav on tänav Pärnus Kesklinna linnaosas.

Kaart
Kaart
Akadeemia tänav 2020. aasta augustis

See kulgeb ristmikust, kus kohtuvad Lai tänav, Vee tänav ja Tallinna maantee (Kesklinna silla algus), Lõuna tänavani. Akadeemia tänav ristub veel Kalda (paremalt), Keskväljaku (vasakult), Õhtu põigu (paremalt), Rüütli ja Kuninga tänavaga. Tänav külgneb ka Vaasa pargi ja Jakobsoni pargiga.

Tänava on ligikaudu 537 m pikkune ja kogu ulatuses ühesuunaline. Sõita saab vaid Lõuna tänava suunas.

Nimi muuda

Akadeemia tänav (saksa keeles Akademiestraße) on nimetatud Academia Gustavo-Carolina järgi, mis paiknes praeguse Pärnu keskraamatukogu ehitise nurga juures.[1][2]

Ajalugu muuda

Pärnu keskraamatukogu kandis paiknes Uus-Pärnu ordulinnus, mis ehitati arvatavasti 1311. aastal.[2]

Akadeemia tänav tekkis 17. sajandil kui ehitati Rootsi Kuningriik ehitas Pärnusse moodsa merekindluse. 1699. aastal toodi Pärnusse Tartu Ülikooli eelkäija Academia Gustavo-Carolina, mis asus ordulinnuse konvendihoones. Katku tõttu oli õppeasutus sunnitud oma tegevuse lõpetama juba 1710. aastal. Konvendihoone lagunes aga aja jooksul sedavõrd, et 1830. aastal otsustati see lammutada.[1][2]

Enne Teist maailmasõda moodustas Akadeemia tänava jõepoolne osa Elevandi tänava. Elevandi tänav sai nime kunagise ordulinnuse eelkindlustuse värvahoone järgi, mis oli Pärnu ülikooli ajal kasutusel anatoomikumina ja mis ehitati hiljem ümber laohooneks. Massiivsuse ja hallika värvitooni tõttu olevat hakatud seda kutsuma "elevandi aidaks", mis omakorda andis nime ka hoone eest möödunud tänavalõigule. Aidad kerkisid Akadeemia-Elevandi tänava piirkonda 18.–19. sajandil. Need kuulusid Pärnu suurematele kaubakontoritele, nagu Jacke, Schmidt, Barlehn, Behrends. 20. sajandi algul hakati neid ümber ehitama ja kohandama muuks otstarbeks kui kauba ladustamiseks. Näiteks Behrendsi linnaait ehitati 1909. aastal ümber linna rahvamajaks, kus leidsid endale koha Pärnu Muinasuurimise Seltsi (Pernauer Alterthumforschende Gesellschaft) muuseum ja vastasutatud Pärnu linna lugemistuba ehk tänapäeva Pärnu Keskraamatukogu eelkäija.[1][3]

Elevandi tänava hooned ning kogu Vee ja Akadeemia tänava vaheline ala kuni Kuninga tänavani hävinesid 1944. aasta pommirünnakus.[1]

Pärast sõda rajati hävitatud kvartalite asemele Akadeemia tänava äärsed kortermajad, Vaasa park ja Jakobsoni park. Selle käigus kadus kesk- ja uusajal kujunenud ajalooline tänavavõrk. 1967. aastal kerkis Keskväljaku äärde Endla teatri uus hoone.[1]

 
Pärnu keskraamatukogu, Akadeemia 3
 
Endine Pärnu postkontor, Akadeemia 7

Hoonestus muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Tõnu Kann (20. august 2011). "Akadeemia tänavale võinuks kerkida katoliku kirik". Pärnu Postimees. Vaadatud 15.11.2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 Jaak Juske (12. august 2017). "Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: keskaegse Pärnu ordulinnuse ja linnamüüri lugu". Pärnu Postimees. Vaadatud 15.11.2020.
  3. Elevandi tänav. Proosaline Pärnu. Virtuaalne näitus. Pärnu Muuseum.

Välislingid muuda