Vikipeedia

Aivar Pohlak

Eesti jalgpallur, treener ja sporditegelane

Aivar Pohlak (sündinud 19. oktoobril 1962) on Eesti jalgpallur, treener ja sporditegelane ning 2007. aastast Eesti Jalgpalli Liidu president.[1]

Aivar Pohlak 2022. aasta Arvamusfestivalil
Aivar Pohlak õnnitlemas Aleksandr Dmitrijevi rahvuskoondise eest peetud 100. mängu eel enne Eesti-Malta 31.08.16 kohtumist.
Aivar Pohlak (2009).
Aivar Pohlak on Eesti Jalgpalli Liidu üldkogul 2025

Elukäik

muuda

Ta lõpetas aastal 1980 Tallinna 43. Keskkooli ja aastal 1985 Tallinna Polütehnilise Instituudi masinaehituse ökonoomika ja organiseerimise erialal. Aastatel 1986–1987 õppis ta Tartu Ülikoolis psühholoogiat.[2]

1980. aastatel kirjutas vabakutselise kirjanikuna jutte lastele, töötas ka matemaatika ning eesti keele ja kirjanduse õpetajana.[3][4] 1990. aastate algusest on Pohlak olnud mängijate agent, samuti tegutsenud jalgpalli teleõiguste alal.[2]

1980. aastatel oli Pohlak Tallinna Trammi- ja Trollibussivalitsuse meeskonna asutajaid, võistkond osales Tallinna meistrivõistluste III liigas. 1990. aastal asutas ta Tarbekeemia Tootmiskoondise Flora harrastusmeeskonna alusel Tallinna FC Flora jalgpalliklubi, ta on olnud selle mängiv treener ning aastatel 1990–2016 klubi president. Peale Tallinna FC Flora on Pohlak mänginud FC Lelles, Lelle Spordiklubis, FC Kuressaares, Kehtna FC Floras ja Muhumaa Jalgpalliklubis. Hooajal 1992/1993 võitis ta Eesti meistrivõistlustel hõbedamedali. Pohlak tegutses 1992. aastal ka Eesti jalgpallikoondise abitreenerina, ta oli Lilleküla jalgpallistaadioni (2001) rajajaid.

Aastast 1993 on Pohlak Eesti Jalgpalliliidu juhatuse liige, aastatel 2003–2007 oli ta asepresident ja aastast 2007 on president. Pohlak on olnud aastast 2007 Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) noorte- ja amatöörjalgpalli komisjoni aseesimees; UEFA mängijate staatuse, üleminekute ja agentide komitee aseesimees; aastast 2023 strateegia juhtimise komitee liige ning aastast 2025 täitevkomitee liige. Aastatel 2008–2016 oli ta Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) ausa mängu ja sotsiaalse vastutuse komitee liige ning aastatel 2017–2018 eetikakomisjoni liige.[5]

Aivar Pohlak on äriühingute Lilleküla Jalgpallistaadion AS, Sport&Net Grupp OÜ ja Baltic League OÜ juhatuse liige.[6]

Poliitika

muuda

Pohlak kandideeris 1999. aasta ja 2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Tallinna linnas Rahvaerakond Mõõdukad nimekirjas, kogus vastavalt 209 ja 313 häält, kuid valituks ei osutunud.[7]

2009. aastal osales ta kohalike omavalitsuste valimisel. Ta kandideeris Kosel valimisliidu Ühtselt nimekirjas ja pääses 146 häälega volikokku. Kokkuvõttes oli see Kose vallas paremuselt teine tulemus.[8] 2013. aasta ja 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel valiti Pohlak taas Kose valla volikokku (vastavalt 119 ja 163 häälega).

Pohlak kandideeris 1999. aasta ja 2003. aasta Riigikogu valimistel Rahvaerakond Mõõdukad nimekirjas, kogus 310 ja 297 häält ning Riigikogusse valituks ei osutunud.[7]

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Aivar Pohlak abiellus 1980. aastal Signe Meisaluga, abielu lahutus toimus 2005. aastal.[11] Neil on neli last.

Tema poeg Siim Pohlak on Tre raadio asutaja ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Harju- ja Raplamaa ringkonna esimees.[12] Tema tütar Anni Rahula on jalgpallikohtunik. Poeg Pelle Pohlak on FC Flora president.

2012. aastal abiellus Pohlak peale 14 aastast kooselu Triin Edasiga, neil on tütar Pilleriin.[13]

Vägivallasüüdistused

muuda

Signe Meisalu, Aivar Pohlaku endine abikaasa, andis 2004. aastal kohtus lahutamist taotledes tunnistuse, kus ta kirjeldas, kuidas mees peksis ja alandas teda kõik kakskümmend abieluaastat.[14]

Aivar Pohlaku suhtes algatati kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi 122 järgi, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist pikema aja vältel.[15] Põhja Politseiprefektuur leidis uurimise käigus tõendeid kahest füüsilise vägivalla episoodist – üks leidis aset 1998. aastal, teine 2000. aastal. Pohlak eitas süüdistusi, tunnistades vaid üht juhtumit, väites, et lõi naist enesekaitseks. Prokuratuur lõpetas 2005. aasta detsembris menetluse, kuna kehalise väärkohtlemise eest oli seaduse järgi võimalik vastutusele võtta vaid viie aasta jooksul ning see tähtaeg oli möödunud.[16]

Viited

muuda
  1. ↑ "Äri iseendaga. Aivar Pohlak ostis Aivar Pohlakult FC Flora rahaga 24 kinnistut". Eesti Ekspress. Vaadatud 24. aprillil 2024.
  2. ↑ 2,0 2,1 Aivar Pohlak. ESBL.
  3. ↑ "Aivar Pohlakust Oru küla kodulehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2007.
  4. ↑ Ants Talioja. Tuhala: [Harjumaa], Tallinn 2004
  5. ↑ Eesti Jalgpalli Liidu presidendina jätkab Aivar Pohlak. Eesti Jalgpalliliit.
  6. ↑ Inforegister.
  7. ↑ 7,0 7,1 Valimiste arhiiv.
  8. ↑ KOV valimiste tulemused 2009
  9. ↑ Aivar Pohlak pälvis FIFA teenetemärgi. postimees.ee, 3. oktoober 2004
  10. ↑ Teenetemärke pälvisid Krista Kaer, Aivar Pohlak ja Ivar Stukolkin. eestielu.goodnews.ee, 24. aprill 2019
  11. ↑ Signe Pohlak: Tajusin reaalset ohtu oma elule. ohtuleht.ee, 14. detsember 2005
  12. ↑ Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Harju- ja Rapla ringkonna esimeheks valiti Siim Pohlak
  13. ↑ Aivar Pohlak abiellus pärast 14aastast kooselu. ohtuleht.ee, 15. august 2012
  14. ↑ "Mitte armastuse, vaid omamise lugu". Kroonika. Vaadatud 15. veebruaril 2025.
  15. ↑ Aivar ja Signe Pohlak jõudsid varajagamises üksmeelele. ohtuleht.ee, 8. september 2005
  16. ↑ "Pohlak jääb naisepeksu eest karistuseta". Delfi. Vaadatud 15. veebruaril 2025.

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aivar_Pohlak&oldid=6921543"