Vikipeedia

Ainu keel

Ainu[2] (Ainu: アィヌ・イタㇰ, Aynu itak) on ainus säilinud ainu keel, mida kõneldakse Jaapanis Hokkaidō saare lõunaosas.

ainu keel (アィヌ・イタㇰ)
Kõneldakse  Jaapan
Piirkonnad Hokkaidō
Kokku kõnelejaid 15[1]
Keelesugulus ainu keeled
Keelekoodid
ISO 639-2 ISO 639-2 ain
ISO 639-3 ISO 639-3 ain
Ainu keele kunagine levikuala

Kuni 20. sajandini räägiti ainu keelt ka Sahhalini saare lõunaosas Venemaal ning vähesed inimesed ka Kuriilidel. Viimane teadaolev ainu keele kõneleja Sahhalinil suri aastal 1994.

Ainu keel on isolaatkeel, jaapani ja korea keelest kaugem kui need kaks keelt teineteisest. Selle päritolu on problemaatiline; on oletatud, et see on eraldunud altai keel, mida jaapani ja korea keelest lahutab vähemalt 10 000 aastat.

KõnelejadRedigeeri

Ainu keel on kriitiliselt ohustatud keel. Enamik 15 000 ainust räägib ainult jaapani keelt. Tänapäeval on alles vaid umbes 15 ainu keelt kõnelevat inimest, kellest suur osa on vähemalt 60 aastat vanad.

Põhiarvsõnad 1–10Redigeeri

  1. sinep
  2. tup
  3. rep
  4. inep
  5. asiknep
  6. iwanpe
  7. arwanpe
  8. tupesanpe
  9. sinepesanpe
  10. wanpe

Ainu keeles puudub sõna "null".[3]

VokaalfoneemidRedigeeri

Ainu keeles on 5 vokaalfoneemi:

Ees Keskel Taga
Kõrge A
Kesk E O
Madal I U

KonsonantfoneemidRedigeeri

Ainu keeles on 11 konsonantfoneemi:

Huulhäälik Labiovelaarne häälik Hambasombuhäälik Palataalne häälik Velaarne häälik Kõrisulghäälik
Sulghäälik P T K
Afrikaat TS
Ninahäälik M N
Hõõrdhäälik S H
Poolvokaal W J
Plakshäälik R

SõnajärgRedigeeri

Tüpoloogiliselt on ainu keeles sõnajärg sarnane jaapani keelele. Kanooniline sõnajärg on subjekt-objekt-verb (SOV).

KiriRedigeeri

Ainu keelt kirjutatakse Jaapanis kahel viisil. Foneetilise jaapani keele silptähestiku katakana (カタカナ) abil või ladina tähtedega. Ainu keelt kirjutatakse vasakult paremale ja kirjutatuna katakanas on アイヌ・イタㇰ[Aynu itak] , kus ア - a, イ - i, ヌ - nu, タ - ta ja ㇰ - ku. Sõna lõpusilbis vokaali ei hääldata. [4]

KeelenäitedRedigeeri

  • Ma lähen. - クアニ　クオマン。 Kuani kuoman.
  • Ma käin palju. - クアニ　ポロンノ　クアプカシ。 Kuani poronno kuapkas.
  • Sa said kala kätte. - エアニ　チエプ　エコイキ。 Eani cep ekoyki.
  • Sina oled teadaandja. - エアニ　アナク　アナウンサー　エネ。 Eani anak Anaunsa ene.
  • Siin ja seal oli nagu relvalasku kuulda. -  Episkanne teppo pus hum neno hum as.
  • Eelmine öö kõige külmem tundub. - Ukuran iyotta mean humi ne nankor.

ViitedRedigeeri

  1. ↑ http://polusharie.com/index.php?topic=58766.0
  2. ↑ http://www.eki.ee/knab/lgv/is.htm
  3. ↑ http://www.sf.airnet.ne.jp/ts/language/number/ainu.html
  4. ↑ http://puhang.tpt.edu.ee/artiklid/egiptus/koodileht_eesti_vene_araabia_heebrea_egiptuse_hiina_jaapani.html

KirjandustRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ainu_keel&oldid=6118231"