Aino Kartul-Najar
Aino Kartul-Najar (aastani 1972 Aino Päss, 1972–2007 Aino Kartul; 11. veebruar 1954 Kiviõli – 30. juuli 2019 Tartu[1]) oli eesti teatritegelane, laulja (sopran) ja tantsija.
1973. aastal lõpetas Aino Kartul Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli akordioni erialal (õpetaja Elle Käppa). 1989. aastal stažeeris ta jumestajana Moskva Kunstiteatris ja 1991. aastal Tampere teatris.
Aino Kartul oli pikka aega seotud Vanemuise teatriga. 1978. aastast osales ta Jaan Toominga lavastustes, 1981–1989 oli koorilaulja ja statist, seejärel jumestaja ja 1993–2006 jumestusala juhataja.
2004. aastal lõpetas ta Tartu Iluravi Erakooli ja 2005–2007 õppis Indias Jiva Ayur College'is Alka Babbari juures ajurveeda pantšakarma teraapiat. Hiljem tegutses ta massöörina, pidas loenguid ning tegi koolitusi jumestuse ja ajurveeda teemal. Samuti esines ta Tartu mustlastantsuansamblis Maljarka.
Tunnustus muuda
Isiklikku muuda
Ta oli aastatel 1972–1998 abielus Tartu Ülikooli raamatukogu fonoteegi juhataja Avo Kartuliga (sünd. 4. veebruaril 1950) ja 2007. aastast Afzal Najariga.
Teatrirolle Vanemuises muuda
- Emma Haussknecht (Osvald Tooming, "Musta Mandri kasupoeg", 1981)
- Maali (August Kitzberg, "Viina vanne", 1985)
- Lina, Lauljanna, Baleriin, Kristin (August Strindberg, "Unenäomäng", 1985)
- Sulla (Karel Čapek, "R.U.R.", 1986)
- Toatüdruk (Hendrik Lindepuu "Tol kevadel Tartus", 1987)
Viited muuda
Kirjandus muuda
- A. Kartul, E. Valge. "Valguse ja varju mäng teatris" Intervjuu. Favoriit 1/1999
- Kristel Rõss "Tartlannas elab sügav india hing" Tartu Postimees, 11. november 2003
- "Eesti teatri biograafiline leksikon" Tallinn: Entsüklopeediakirjastus, 2000
Välislingid muuda
- Kristel Rõss "Idamaise hingega tartlanna hoogne elupööre" Arengutee Klubi / Nipiraamat, august 2011
- Aino Kartul vaatab elu india tarkuse kaudu" Tartu Postimees, 30. mai 2001