See artikkel on soome jumalusest; Eesti Mereväe abilaeva kohta vaata artiklit Ahti A431; suurtükipaadi kohta vaata artiklit Ahti (suurtükipaat); eesnime kohta vaata Ahti (eesnimi)

Ahti, ka Ahto, on Soome mütoloogias mere- ja kalapüügijumal, keda kujutatakse samblast habemega mehena.

Ahti on merejumalanna Vellamo abikaasa ja nad elavad Ahtolas veealuses lossis.

Soome mõjul on F.R.Kreutzwald korra "Kalevipojas" nime Ahti tarvitanud. Teda on mainitud eepose kuueteistkümnendas loos (Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak.), kui Kalevipoeg räägib veekogudest läbi kõndimisest:

Eks ma tunne nende teesid,
Pikkusmõõdul piirisida,
Lainte langu laiusida,
Salapeidul sügavusi,
Ahti poja haudasida?

Kirjanik on pärast seletanud: Ahti esineb eesti ennemuistsetes juttudes, kuid on tingimata Soome jumalus. Samas ei ole ta Eestis mitte võõras. Ühes rahvalaulus on sõnad: "Vesi võttis vennikese, Ahti kattis armukese."

Veel nimetatakse Eestis vee õõnestatud sügavaid kohti, jõgesid ja järvi Ahti haudadeks. Ka mõnel Eesti kohanimel võib olla seos Ahtiga, näiteks Sagadis asub Ahi sadam, Lõuna-Eestis paikneb mitu Ahijärve ja Ahimaa.