Vikipeedia

AHHAA

(Ümber suunatud leheküljelt Ahhaa keskus)

SA Teaduskeskus AHHAA on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev sihtasutus,[1] Baltikumi suurim teaduskeskus, mis asub alates 7. maist 2011 Tartu kesklinnas aadressil Sadama 1.

AHHAA logo
Teaduskeskus AHHAA maja Tartus Sadama tänav 1
AHHAA keskus 2016. aasta mais.
Välieksponaadid AHHAA ees
Vaade AHHAA tehnoloogiasaalile 3. korruse rõdult
AHHAA teadusteatri reklaampilt Teadlaste Öö festivaliks

AHHAA eesmärk on tutvustada teadust mängulises võtmes igas vanuses külastajatele, kujundada positiivseid hoiakuid teaduse ja tehnoloogia suhtes, propageerida teaduslikku lähenemist ning äratada huvi teadussaavutuste vastu.

AjaluguRedigeeri

1. septembril 1997 Tartu Ülikooli projektina (projektijuht Tiiu Sild) tegevust alustanud teaduskeskusest sai 2004. aastal Eesti Vabariigi, Tartu linna ja Tartu Ülikooli moodustatud sihtasutus. Aastatel 2008–2017 asus Tartu Lõunakeskuses (Ringtee 75) AHHAA 4D-elamuskino. Aastatel 2009–2013 tegutses AHHAA filiaal Tallinnas Vabaduse väljakul. 2011. aasta maist tegutseb keskus Tartu kesklinnas aadressil Sadama 1.

JuhtimineRedigeeri

SA Teaduskeskus AHHAA juhatus on kaheliikmeline. Aastatel 2004–2012 oli juhatuse esimees Tiiu Sild, alates 2012. aastast on juhatuse esimees Andres Juur. Juhatuse teine liige on alates 2005. aastast olnud Pilvi Kolk.

Teaduskeskuse tegevust koordineerivasse nõukogusse kuuluvad 2021. aasta seisuga Jaanika Anderson, Katrin Pihor, Reno Laidre, Hannes Astok, Aune Valk ja Sulev Valner.[2] Lisaks nõustab teaduskeskuse tegevuse sisulist poolt teadusnõukogu, kuhu kuuluvad 2021. aasta seisuga Jaak Kikas, Peeter Saari, Jaak Jaaniste, Mart Noorma, Arko Olesk, Toivo Maimets, Priit Põdra ja Margit Timakov.[3]

TegevusRedigeeri

 
Teadlaste öö 2012. aastal AHHAA keskuses

Teaduskeskuse AHHAA ülesanne on pakkuda huvitavat ja põnevat õpikeskkonda uute teadmiste omandamiseks. Eesmärk on teadust populariseerida ja õhutada igas vanuses teadushuvilisi märkama, kui tihedalt on igapäevaelu põimunud teadussaavutuste ja leiutistega.

Põhiline õppemeetod on interaktiivsed "käed-külge" näitused, mida toetavad sellised lisavõimalused nagu planetaarium, töötoad, teadusteater, uurimuslik AHHAA-õpe, õppematerjalid jm. Keskusel on tihe partnerlus teiste riikide teaduskeskuste (Heureka Soomes, Experimentarium Taanis), rahvusvaheliste organisatsioonide (ECSITE, NSCF, EUSEA, IPS), teadusmuuseumise, akadeemiliste ringkondade (Tartu Ülikool) ja huvikoolidega.

Aastatel 2011–2014 osales AHHAA üleeuroopalise võrgustiku PLACES[4] (Platform of Local Authorities and Cities Engaged in Science) tegevuses. Projekt hõlmas Euroopa linnu, kus toimub agar haridus-, teadus- ja teaduse populariseerimise tegevus; projektiga seotud linnades on sageli ülikoolid, teaduskeskused ja -muuseumid. Projekti käigus loodi kaubamärk "Cities of Scientific Culture", mis aitab kaasa linna teadustegevuse tutvustamisel rahvusvahelisel tasandil. Jaanuaris 2015 allkirjastas Tartu linnapea Urmas Klaas teaduskultuuri linnade deklaratsiooni ning Tartu kannab nüüd ametlikult Euroopa teaduskultuuri linna tiitlit.[5]

HooneRedigeeri

AHHAA teaduskeskuse hoone asub Tartu kesklinnas Aura veekeskuse, Tartu bussijaama, Emajõe ja Zeppelini ostukeskuse vahelisel alal Tigutorni korterelamu kõrval aadressil Sadama 1. Hoone projekteerisid arhitektid Vilen Künnapu ja Ain Padrik. Ehitus algas 2008. aasta suvel ja lõppes 2010. aasta lõpus. Keskuse hoone kogupind on 11 156 m² ja maht enam kui 54 000 kuupmeetrit.

Keskuse välisilme juures jäävad kohe silma katuse kohal olev hoone mahust välja tõstetud keraplanetaarium ja keskuse esisel platsil kõrguv raketimakett, mis püstitati sinna 2019. aastal senise tuuleturbiini asemele. Tegemist on kanderakett Ariane 6 neljakordselt vähendatud mudeliga.[6] Ariane 6 on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kanderakett, mille esimene start oli algselt plaanitud 2020. aastal, kuid mitmel põhjusel on see hilinenud ja viimastel andmetel plaanitakse esimest starti 2022. aastal.

Hoone koosneb kolmest läbi mitme korruse kõrguvast ekspositsioonisaalist, millest igaühel on erinev ruumimõju (kuppel, poolkuppel ja kast). Hoone karkass on monoliitsest raudbetoonist, kuppel ja poolkuppel liimpuidust katusekaartega. Teaduskeskus koos kõrvalkruntidel asuvate parkimismaja, tornelamu ja äripindadega moodustab ühtse linnaehitusliku ansambli, mis on kooskõlas lähiümbruse hoonetega. Krundil varem paiknenud tehnikamälestise – E.M.Uswansky & Pojad nahavabriku –tööstushoone asukoht on markeeritud lammutustööde käigus saadud punasest tellisest müüri fragmentidega.

Saalide jaotusRedigeeri

TehnoloogiasaalRedigeeri

Tehnoloogiasaali eksponaadid näitavad tehnoloogiasaavutusi, mis meie igapäevaelu lihtsamaks on teinud. Külastajad saavad ise uurida ja katsetada, kuidas töötavad füüsikaseadused: sõita jalgrattaga mööda trossi, keerelda pesumasina trumlit meenutavas estronautide treeninguseadmes, uudistada autotehastes kasutatavaid robotkäppi ning katsetada valgus- ja varjueksponaatidega.

Tehnoloogiasaali 2. korruse rõdul asuvad Tartu Ülikooli ajaloolised meditsiinikollektsioonid, mille vanimad eksponaadid pärinevad 1803. aastast.

3. rõdul paikneb matemaatikanäitus "Ahhaa, kuubis!", kus saab tutvuda tõenäosusteooriaga, lahendada numbrimõistatusi ja uurida, kuidas töötab pendel.

ElusaalRedigeeri

Elusaali eksponaadid juhivad tähelepanu sellele, kuidas meid ümbritsevas looduses allub kõik kindlatele seadustele. Isegi kalad, merihobukesed, metsakuklased ja tibud, kelle toimetusi elusaalis jälgida saab. Veemaailmas saab ehitada tamme, kanaleid ja lüüse ning veejugasid tekitada.

Elusaalis on esindatud nii bioloogia, füüsika, materjaliteadus kui ka geograafia.

Ajutiste näituste saalRedigeeri

Ajutiste näituste saal on koduks rändekspositsioonidele, mida AHHAA rendib või ise ehitab. Näitused vahetuvad aastas paar korda.

Alates 5. juunist 2020 saab AHHAAs näha ajutist näitust "Ahhaa, foobiad!", mis tutvustab inimestel levinud hirme.

FuajeeRedigeeri

Peauksest sisenedes jõuab külastaja fuajeesse, kus on hoiukapid, riidehoiunagid ja istumiseks erikujulised disainpingid. Samuti asuvad fuajees infoekraanid, kust leiab teavet teadusteatri, töötubade ja planetaariumiseansside algusaegade kohta. Fuajeest pääseb näituse saalidesse, konverentsisaali, auditooriumitesse, kohvikusse ja teaduspoodi.

TeadusteaterRedigeeri

AHHAA teaduskeskuse teadusteatrit toetab Linde. Teatrisaal vastab ohutus- ja turvasnõuetele ning on loodud plahvatuste näitamiseks, gaasidega katsetamiseks ja ruuminõudlike demonstratsioonide läbiviimiseks.

Eri valdkondadest teadusteatreid korraldavad koolitatud asjatundjad; etendusi saab tellida ka välisüritustele. Teadusteatris käsitletakse teemasid füüsikast, keemiast, bioloogiast ja psühholoogiast. Lisaks toimuvad hooajalised etendused näiteks jõulude ja lihavõttepühade ajal.

TöötoadRedigeeri

Töötubades saavad külastajad ise meisterdada ja katsetada. Iga päev toimub keskuses 1–2 töötuba, mille teemad varieeruvad astronoomiast kokanduseni.

EksponaadidRedigeeri

Eksponaatide töökorra eest vastutavad AHHAA ekspositsioonimeistrid. Enamasti paiknevad eksponaadid temaatiliselt keskuse saalides, ent esimesed eksponaadid ootavad teadushuvilisi juba keskuse ees ja fuajees. Nende sekka kuuluvad näiteks fuajeest ja õuest nähtav füüsika baasseadusi seletav Newtoni õunapuu, tehnoloogiasaali kupli all paisuv-kahanev Hobermani kera.[7] tehnoloogiasaalis asuv Eesti astronautide ehk "estronautide" treeninguseade ning elusaali põrandapinnast pea viiendiku enda alla võttev veemaailm.

PlanetaariumRedigeeri

AHHAA keskuses on võimalik vaadelda tähistaevast täissfäärilises hübriidplanetaariumis (st olemas on nii optiline kui ka digitaalne projektsioon, mida saab näidata koos või eraldi). Kujutis jookseb lisaks laele ja seintele ka põranda all, mistõttu on selle põrand valmistatud klaasist. Sellist tüüpi keraplanetaariume on maailmas vähe, üheks näiteks on Hitachi Civic Centeri planetaarium Jaapanis.

AHHAA planetaariumi projektorid MEGASTAR ZERO ja MEGASTAR IIA pärinevad Jaapanist, firmast Ohira Tech Ltd., mille tegevjuhiks on Takayuki Ohira, kes paneb täheprojektoreid peamiselt ise kokku. AHHAA Megastar-tüüpi[8] projektorid on võimelised projitseerima u 10 miljonit tähte ning on oma täherikkuse tõttu kantud ka Guinnessi rekordite raamatusse.

AHHAA planetaariumi digitaalse pildi tekitab programm UNIVIEW, mis on koostatud Rootsi ettevõttes SCISS AB. Digitaalse projektsiooni tekitamiseks on planetaariumisse seatud 5 projektorit, mis töötavad koostöös ja sünkroonitult võimaldades tekitada pilti u 300° ulatuses.

Planetaariumiseansside taustal mängib Megastarile pühendatud sümfoonia, mille autor on prantslane Eric Aron[9], kes on ka ise astronoomiahuviline ja saab muusikalist inspiratsiooni taevast, tähtedest ja universumist.

Mujal korraldatavateks üritusteks kasutatakse teisaldatavat täispuhutavat planetaariumi, näiteks on sellega korraldatud seansse Tartu hansapäevadel.

ÜldiseltRedigeeri

  • Planetaariumi läbimõõt on 8 meetrit
  • Istekohtade arv: 20+5
  • Esimene MEGASTARi projektorit kasutav planetaarium Euroopas
  • Esimene (ja seni ainuke) hübriidplanetaarium (mitmikprojektorsüsteemiga planetaarium) Baltikumis

AHHAA planetaarium kuulub kahte organisatsiooni:

  • Nordic Planetarium Association
  • International Planetarium Society

TeaduspoodRedigeeri

 
AHHAA teaduspood

AHHAA teaduspood asub AHHAA majas esimesel korrusel. Poodi pääseb nii keskuse tehnoloogiasaalist kui ka väljaspool piletiala.

Tegu on Eesti suurima teaduspoega, mille valikus on üle 2000 toote: lauamängud, meisterdamiskomplektid, konstruktorid, mõistatused, robootika- ja inseneeriakomplektid, samuti minimõõdus koduplanetaariumid – viimased on toodetud firmas Ohira Tech Ltd. ehk samas firmas, kus on loodud ka projektor MEGASTAR AHHAA keskuse planetaariumisse. Üle maailma tuntud brändidest on Teaduspoes esindatud HexBug, SmartGames, BrainGames, Eitech jt.

AHHAA teaduspoel on ka e-pood.

4D-elamuskinoRedigeeri

Teaduskeskus AHHAA 4D-elamuskino tegutses Tartu Lõunakeskuses (Ringtee 75) 18. juulist 2008 kuni 31. detsembrini 2017. Filmielamuse saamiseks oli külastajate ees suur ekraan, platvormil 15 kohta ja iga filmisõber sai enda kasutusse paari 3D-prille.

Kino mootoriks oli hüdrauliline pump ja 500 liitrit õli, mis panevad platvormi liikuma. Lisaks liikuvale platvormile ja ruumilisele ehk kolmemõõtmelisele (3D-) pildile kasutati vastavalt filmi sisule veel vee-, tuule- ja lumeefekti.

Tegutsemisaja jooksul jõudis kinoekraanilt läbi enam kui 14 filmi. Nende seas oli nii meelelahutuslikke kui ka õppefilme.

ÜritusedRedigeeri

Lisaks igapäevasele tegutsemisele korraldab SA Teaduskeskus AHHAA mitmeid eriüritusi, samuti kasutatakse teaduskeskuse maja vastuvõttude, auhinnagalade ja telesaadete filmimise jaoks. Mainekamate ettevõtmiste hulka kuuluvad:

  • Iga-aastane Teadlaste Öö festival (aastani 2011 Tartu Teadusfestival) – septembri kolmandal nädalal toimuv üle-eestiline teadust populariseerivate ürituste sari. Festival kulmineerub reedese Teadlaste ööga.
  • Teadlaste öö[10] – Teadlaste Öö festivali haripunkt, mil toimub suurem osa festivali üritusi.
  • AHHAA Robolahing – ise ehitatud robotite võistlus kahes kaalukategoorias. 2020. aastal toimub üritus juba neljandat korda.
  • Teaduskohvikud – valdavalt Teadlaste Öö festivali raames toimuvad vabas vormis loengud, kus oma ala spetsialistid kõnelevad populaarteaduslikel teemadel, mida huvilistel on võimalik kuulata mitteformaalses õhkkonnas ja suupiste saatel ning antud teemadel kaasa arutleda.
  • Öölaagrid – toimuvad tavaliselt koolivaheaegadel. Laagriprogrammi ilmestavad töötoad, teadusteatri ja planetaariumietendused, samuti seigeldakse öises teaduskeskuses ja uudistatakse neid AHHAA osi, mis tavakülastajale varjatuks jäävad. Öölaagreid korraldatakse eesti ja vene, vahel ka läti keeles.
  • Noortele suunatud teaduslaagrid – samuti koolivaheaegadel toimuvad 3-4-päevased tegevused vaheaja huvitavaks ja harivaks sisustamiseks.
  • Rakett69 – teadushuvilistele noortele suunatud, teleekraanidel kajastatav konkurss, mis on filmitud AHHAAs.

AHHAA TallinnasRedigeeri

Aastatel 2009–2013 tegutses Tallinna kesklinnas Vabaduse väljaku all (aadressil Vabaduse väljak 9) AHHAA filiaal.

Nagu Tartus asuvas peamajas sai ka Tallinna AHHAAs mänguliselt tutvuda teaduse ja tehnoloogiaga, ise katsetada ja avastada. Lisaks toimusid keskuses töötoad ja seal sai külastada rändnäitusi, mis vahetusid paar korda aastas.

Tallinna AHHAA 4D-elamuskino oli kosmoselennukit meenutav üheksakohaline elamuskapsel, mis oli valmistatud Saksamaal. Kapsel oli maailmas ainulaadne nii oma sisekujunduse kui ka videoprojektsiooni poolest, võimaldades saavutada tippkvaliteetse peeneraldusliku (High Definition) ruumilise ehk 3D-pildi. Sellised elamuskapslid olid populaarsed nii Ameerika suurtes muuseumides kui ka mõnel pool Euroopas, Skandinaavia maades ja Baltikumis ei ole samalaadseid elamuskinosid teadaolevalt olnud.

2009. aastast 2013. aasta alguseni oli filiaalis üleval kaheksa näitust: "Ahhaa, 00000!", "Ahhaa, autoring!", "Tere, euro!", "Ahhaa, ninatark!", "Ahhaa, 112!", "Dialoog pimeduses", "Ahhaa, jäätisega metsa?!", "Ahhaa, helisev füüsika!" ning "Ahhaa, särab ja säriseb!". Avamisest 2013. aasta alguseni külastas Tallinna filiaali veerand miljonit inimest.[11]

Rahvusvaheline esindatusRedigeeri

SA Teaduskeskus AHHAA osaleb teadusfestivalidel ja -messidel nii Eestis kui ka mujal maailmas, astudes enamasti üles teadusteatri ja töötubadega. Muu hulgas on käidud Festival della Scienzal[12] ja Perugia Science Festil[13] Itaalias, Korea Science Festivalil Lõuna-Koreas[14], Moskva teadusfestivalil Venemaal[15], Science Picnicul Poolas[16], Science Festival Belgrade'il Serbias[17] jm.

TunnustusRedigeeri

Teaduskeskust AHHAA on tunnustatud teaduskommunikatsioonialase tegevuse eest. Ka AHHAA maja on insenertehniliste lahenduste eest tunnustada saanud. Näiteks valiti Nordeconi konstrueeritud AHHAA keskuse katus 2.–5. novembrini 2011 Iirimaal Dublinis toimunud 59. IFD aastakongressil metallkatuste kategoorias maailma kõige paremini ehitatud katuseks aastatel 2010–2011. Projektijuht oli Peeter Voovere.[18] Teaduskeskus AHHAA hoone nimetati 2011. aastal ka Tartu aasta parimaks ehitiseks uusehitiste rühmas muude hoonete kategoorias.[19]

  • 2012 Eesti Turismifirmade Liidu aasta parim turismiobjekt[22]
  • 2016 unistuste tööandja 2016[23]

AHHAA varasemad näitusedRedigeeri

  • 17.05–30.06.1998 "Millest räägivad tähed"
  • 22.05–11.07.1999 "Ahhaa, putukad!"
  • 20.05–09.07.2000 "Ahhaa, inimene!"
  • 26.05–15.07.2001 "Ahhaa, valgus!"
  • 01.10.2001–01.02.2002 "Iidse Egiptuse müsteerium"
  • 13.05–20.06.2002 "Ahhaa, meelega!" ja "Ahhaa, kommunikatsioon"
  • 26.08–19.10.2003 "Ahhaa, mullid ja nullid"
  • 01.04–25.04.2004 "Ahhaa, suhkur!"
  • 04.11–27.11.2005 "Tossuvaba linn"
  • 09.03–09.05.2005 "Nanodialoog"
  • 02.05–14.06.2006 "Dialoog pimeduses"
  • 22.09–31.10.2006 "Ahhaa, idee kunst!... ehk kuidas saada miljonäriks?"
  • 02.03–09.04.2007 "Ahhaa, Panoptikon!"
  • 30.04–15.06.2008 "Ahhaa, OOOOO"
  • 18.05–27.05.2009 "Astro"
  • 05.04–02.08.2009 "Ahhaa, autoring!"
  • 03.10.2009–10.01.2010 "Ahhaa, ninatark!"
  • 17.04–22.06.2010 "Ahhaa, omadega metsa!"
  • 10.07–28.11.2010 "Ahhaa, nähtamatu näitus!"
  • 11.06–31.10.2011 "Ahhaa, robotloomaaed!" *
  • 01.11.2011–30.04.2012 "Ahhaa, helisev füüsika!" *
  • 04.02–30.04.2012 "Ahhaa, jäätisega metsa!"
  • 10.05–16.05.2012 "Ahhaa, teadus ratastel!" (rändnäitus Läti linnades)
  • 01.01.2013–31.01.2023 Tartu Ülikooli meditsiinikollektsioonid AHHAAs *
  • 04.05–30.10.2012 "Ahhaa, särab ja säriseb!" *
  • 15.11.2012–12.05.2013 "Ahhaa, kosmos!" *
  • 01.06–31.10.2013 "Ahhaa, räim tomatis!" *
  • 12.11.2013–13.04.2014 "Ahhaa, meeltesegaduses!" *
  • 07.05–01.11.2014 "Ujub või upub?" * (koostöönäitus Lennusadamaga)
  • 14.11.2014–26.04.2015 "Ahhaa, dinosaurused!" * (koostöös Londoni Natural History Museumiga)
  • 07.05.2015–17.04.2016 "Ahhaa, ülisalajane!" * (pärit Tšehhist, omanik on teaduskeskus Techmania)
  • 07.05.2016–31.10.2016 "Ahhaa, annab mängida!"* (pärit Mehhikost, autoriks on Nacho Rodrigues Bach)
  • 25.11.2016–23.04.2017 "Ahhaa, teeme kino!"*
  • 06.05.2017–05.11.2017 "Ahhaa, inimkehad!"* (pärit Hispaaniast, omanik on rändnäitusi tootev Musealia)
  • 01.12.2017–25.04.2018 "Ahhaa, talisport!"* (koostöönäitus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumiga)
  • 04.04.2018–04.11.2018 "Ahhaa, meresaurused!"* (näituse omanik on Aurea Exhibitions)
  • 30.11.2018–21.04.2019 "Ahhaa, illusioonid!"*
  • 04.05–03.11.2019 "Ahhaa, võidujooks kosmosesse!"* (pärit Argentinast, omanik on Aurea Exhibitions)
  • 23.11.2019–22.03.2020 "Ahhaa, teaduse tuum!"* (pärit CERN-ist)
  • 05.06.2020–28.02.2021 "Ahhaa, foobiad!"*
  • 13.01.2021-12.01.2022 "Ahhaa, maskid!"*
  • 11.06.2021-27.02.2022 "Ahhaa, gravitatsioon!"*
  • 02.04.2022-30.10.2022 "Ahhaa, sport!"*
  • 24.11.2022-01.05.2023 "Ahhaa, aju!"

Tärniga märgitud näitused toimusid AHHAA majas Sadama tänaval.

Toetajad ja sponsoridRedigeeri

SA Teaduskeskus AHHAA tegevust toetavad näiteks Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu linn, Tartu Ülikool, Kalev, Linde, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Rakvere Lihakombinaat ja A. Le Coq.

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Haldusala. Haridus- ja Teadusministeeriumi veebisait.
  2. ↑ Nõukogu koosseis. Teaduskeskus AHHAA veebisait.
  3. ↑ Teadusnõukoja koosseis. Sihtasutus AHHAA veebisait.
  4. ↑ http://www.openplaces.eu/
  5. ↑ http://tartu.postimees.ee/3057867/piltuudis-tartu-astus-euroopa-teaduskultuuri-linnade-hulka
  6. ↑ "AHHAA uus näitus viib külastaja võidujooksule kosmosesse!". 2. mai 2019. Vaadatud 06.03.2020.
  7. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2012. Vaadatud 29. veebruaril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  8. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. märts 2012. Vaadatud 23. veebruaril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  9. ↑ http://www.ericaron.com/
  10. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. detsember 2011. Vaadatud 23. veebruaril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  11. ↑ "AHHAA Tallinna filiaal suletakse aprilli lõpus" Delfi, 3. jaanuar 2013
  12. ↑ http://www.festivalscienza.it/site/home.html
  13. ↑ http://www.perugiasciencefest.eu/
  14. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. märts 2012. Vaadatud 29. veebruaril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  15. ↑ http://www.festivalnauki.ru/
  16. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. märts 2020. Vaadatud 26. oktoobril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  17. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. aprill 2012. Vaadatud 29. veebruaril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  18. ↑ [1][alaline kõdulink]
  19. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. märts 2011. Vaadatud 23. veebruaril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  20. ↑ [2]
  21. ↑ [3]
  22. ↑ [4]
  23. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. august 2018. Vaadatud 19. mail 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=AHHAA&oldid=6351835"