Aegviidu raudteejaam

(Ümber suunatud leheküljelt Aegviidu jaam)

Aegviidu raudteejaam (saksa keeles Charlottenhof) on raudteejaam Harju maakonnas Aegviidu alevvallas Tallinnast 56 km kaugusel idas, Aegviidu rongidel lõpp-peatus. Elektrirong sõidab Balti jaamast Aegviitu umbes 49 minutit. Jaamas peatuvad kõik Elroni rongid, välja arvatud ekspressrongid.

Aegviidu raudteejaam
Koordinaadid 59° 17′ 7,2″ N, 25° 36′ 46″ E
Omanik AS Eesti Raudtee
Platvormid 2
Rööpapaaride arv 5
Avatud 1870
Kaart

Tallinna poolt tulles on Tallinna–Aegviidu rongidel eelmine peatus Mustjõe, teistel Aegviidus peatuvatel rongidel Kehra. Narva ja Tartu rongidel on järgmine peatus Nelijärve. Jaamas saab ka kaupa rongidele ja neilt maha laadida. Piletihinnalt kuulub jaam IV tsooni.[1]

Aegviidu jaamas asub 5 rööpapaari kokku 15 pöörmega.[2]

Jaamas on kaks teedevahelist madalat 150 meetri pikkust perrooni.[3] Jaamast läänes ületab raudteed Jägala–Käravete maantee (ka Piibe maantee). Raudteejaama juurest algavad suusarajad/matkarajad Jänedale ja Kõrvemaale.[4]

Jaamahoone valmis koos raudteega 1870. aastal. Tüüpprojekti järgi ehitatud hoone on säilinud tänini ja arvatud kultuurimälestiseks, nagu ka teised historitsistlikku jaamakompleksi kuuluvad hooned.

Ajalugu muuda

 
Aegviidu jaam postkaardilt (u 1915)
 
Aegviidu jaama peahoone 2020. aastal
Droonivideo Aegviitu saabuvast rongist 17. aprillil 2021

Aegviidu raudteejaam rajati 1870. aastal seoses laiarööpmelise Tallinna–Narva raudtee (Balti raudtee) rajamisega. Jaam jäi avamisel Ambla kihelkonda Aru mõisa maadele ja asus Aegviidu karjamõisa juures.

Vene keisririigi tolleaegse süsteemi kohaselt liigitus jaam III klassi, kus asusid ka veetorn ja veduridepoo.

Raudtee ehitamisel on olnud piirkonna kujunemisele oluline roll, kuna enne seda oli asulas vaid mõni üksik maja. Raudteeühendus tõstis paiga tähtsust nii käsitöö-, kui kaubanduskeskusena, aga ka hinnatud suvitus ja puhkekohana.[5]

1978. aastal jõudis Aegviitu elektriraudtee, mille pidulik avamine toimus sama aasta 3. augustil. Kavas oli elektriraudteed pikendada kuni Tapani, mis aga jäi realiseerimata.[6] Sellest ajast on Aegviidu elektrirongide lõpp-peatus. Kontaktvõrk lõppeb perroonidest mõnisada meetrit idas.

1980. aastal oli Aegviidu jaama kollektiivi suuruseks kümme inimest.[7]

1985. aastal alustati Ülemiste ja Tapa vahelise teise peatee ehitust (rongide läbilaskevõime suurendamiseks), millel Tallinna–Aegviidu vaheline rongiliiklus avati 1987. aasta lõpus. 1992. aastal avati teine peatee rongiliikluseks ka Tapani.[8]

Jaamahoone muuda

 
Aegviidu renoveeritud jaamahoone asula poolt. Alates 2018. aasta maist kuni 2022. aasta juuni lõpuni tegutses seal pererestoran "Vana Waksal" [9]
Droonivideo Aegviidu veetornist ja asulast

Aegviidu jaamahoone valmis koos raudteejaamaga tüüpprojekti järgi 1870. aastal. Kahekorruseline puuhoone ehitati sarnaselt Paldiski, Raasiku, Kabala, Keila jmt jaamahoonetega. Hooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks.[10]

Aegviidu raudteejaam pidi vastama Venemaa Keisririigi toonase süsteemi järgi III klassi jaama nõuetele, mis määras nii ehitusmaterjali (puithoone), kui ka jaamahoone ruumiprogrammi. Hoones asusid: eri klasside ootesaalid, kassa, puhvet, tehn. ruumid, jaamaülema kabinet ja hoone teisel korrusel ametikorter.

Historitsistlikku jaamakompleksi kuulub veel ka punastest tellistest Aegviidu jaama veetorn, vedurikuur, kaks teenistujate elamut, tänaseks lammutatud pagasihoone, tualett, küttekuur ja jääkelder. Jaamahoonest eemal, Mustjõe ääres, asub pumbamaja. Aegviidu jaam on seeläbi Tallinn–Narva raudteeliini kõige terviklikumalt säilinud vaksalikompleks, mille kõik ajaloolised hooned, kokku üksteist, on säilinud. See teeb tast Eesti liiklusajaloo ühe silmapaistvama tunnistaja.[11][12]

Renoveeritud Aegviidu jaamahoones tegutses aastatel 2018–2022 pererestoran Vana Waksal.[13][14] Hoone on alates 1997. aastast arvel kultuurimälestisena.[15]

2020. aasta kevadel avati ka täielikult renoveeritud Aegviidu vedurikuur, kus paikneb moodne tervisespordikeskus nimega Aegviidu Tervisedepoo.[16][17]

Pilte muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Elron
  2. Aegviidu jaama tehnokorraldusakt; AS Eesti Raudtee
  3. Aegviidu jaama asendiplaan; Elron
  4. Avasta Eestimaad rongiga; Elron
  5. Aegviidu ajalugu; aegviidu.eu
  6. TALLINN - TAPA; Eesti Raudteeajaloo Selts
  7. Rongid on raudteel inimeste jaoks; Harju Elu : Harjumaa ajaleht, nr. 90, 2. august 1980 (DIGAR)
  8. Jüri Loog. "125 aastat raudteid Eestis". Tallinn, 1997.
  9. "Aegviidu restoran - Vanawaksal". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. november 2021. Vaadatud 3. novembril 2021.
  10. Välja, Leele (2012). 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring (PDF). Tallinn: Kultuurimälestiste riiklik register. Lk 7-9. Vaadatud 31.10.2023.
  11. Martin Jänes. Aegviidu raudteejaam 150 aastat hiljem ; Muinsuskaitseamet
  12. Algselt kavandati sõlmjaama hoopis Aegviitu; Virumaa Teataja, nr. 155, 13. august 2016 (DIGAR)
  13. Terevisioon: Aegviidu raudteejaam; ERR
  14. Anija valla aasta ettevõte VANA WAKSAL sulgeb uksed; Sõnumitooja, 13.04.2022
  15. 2665 Aegviidu jaama peahoone, 1870.a.; Kultuurimälestiste register
  16. Harju Elu: "Aegviidu depoosse valmib spordikeskus"; 28.02.2020
  17. Aegviidu depoohoone ajalugu; aegviidu.eu

Kirjandus muuda

Välislingid muuda

Eelnev peatus
 
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
  Mustjõe
 
Aegviidu
Nelijärve