Aegna Komandantuur

Aegna Komandantuur (ka Aegna Saare Komandantuur) oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940. Selle koosseisu kuulusid Aegnal ja Viimsi poolsaarel asunud patareid ja kitsarööpmeline raudteeliin Aegnal.

Aegna Komandantuur
Asutatud 13. november 1918
Tegevuse lõpetanud 1940
Tegevuspiirkond Aegna saar
Juht Aegna komandant
Peaorgan Eesti merejõud
Emaorganisatsioon 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjon
Eesti Merejõudude Rannapatareide osakond
Meresuurtüki ja Rannakindlustuste osakond
Merekindluste Suurtüki ja Miini Valitsus
Eesti merekindlused
305 mm Aegna saare rannapatarei nr 1, 1934. aastal
130 mm Vickersi suurtükiraud

Aegna saarel asunud Peeter Suure merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 laskemoonalaod õhiti ning rannakaitsepatarei lõhuti veebruaris 1918, kui bolševikud pidid sakslaste pealetungi kartusel Eestist lahkuma, puruks peksti ohvitseride eluruume ja süüdati sõdurite barakke. 1918. aasta 13. novembril asuti saarel patareisid taastama ning 1. maiks 1919. aastal oli osa patareid lahingukõlblikuks taastatud.[1] Aegna Ohvitseride kasiino hoone[2], mis on ehitatud arvatavasti 1914. aasta paiku, taastati 1920. aastatel, ja põhjalikumalt ehitati ümber 1930-ndatel.

Merekindluste Aegna õhutõrje patarei nr. 10 positsioon
Merekindluste Aegna dessanditõrje patarei nr. 14 põhjapositsioon

Aegnal asunud suurtükipatarei allus algselt Kaitseliidu Tallinna Kindluse rannakaitse divisjonile ja hiljem 25. detsembril moodustatud 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjonile, divisjoni ülem Eduard Aindt. 1919. aasta veebruarist kuulus divisjoni rannapatareide osakonda.

Aegna rannapatareidRedigeeri

Merejõudude juhataja päevakäsuga nr 1641 31. oktoobrist 1919 kästi patareid nimetada järgmiselt:

Komandantuuri koosseisu kuulus 335 meest. Tsiviilelanikkond asustati saarelt 1922. aastal Kräsulile ja Viimsi poolsaarele.

Aegna saarel asus kokku viis patareid: 305 mm, 152 mm ja 130 mm rannapatarei ning kaks väikesekaliibrilist dessandi- ja õhutõrjepatareid. Lisaks 1927. aastal Aegna komandantuurile allutatud, Viimsi poolsaarel paiknenud kolm rannapatareid[4].

1. septembril 1939[5] oli merekindluste Aegna komandantuuris:

Aegna komandantide loendRedigeeri

 
Aegna garnisoni ohvitseride kasiino
 
Aegna garnisoni söökla

Komandantuuriga seotud militaarehitisedRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Robert Nerman, Aegna rannakaitsepatareide remont algas enne vabadussõja puhkemist, Postimees, 6. juuli 2007
  2. 8699 Peeter Suure Merekindluse Aegna garnisoni ohvitseride kasiino, 1914, 1930. aastad, Kultuurimälestiste riiklik register
  3. Foto, 130 mm Vickers merekahur., Ajapaik.ee
  4. Mikk Maasikrand, Eesti rannakaitse võimekus 1939. aastal. Tartu: Tartu Ülikool, lk 26-28
  5. Salo, U (2005): Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal.. Tartu: Tartu Ülikool, lk 175
  6. 8696 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 vare, 1915-1917, 1920-1936, Kultuurimälestiste riiklik register
  7. Salo, U (2005): Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal.. Tartu: Tartu Ülikool, lk 174
  8. 8694 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 14, 1915. a., Kultuurimälestiste riiklik register
  9. 2659 6" Canet suurtüki soomustorn, Kultuurimälestiste riiklik register
  10. Tammneeme rannakaitsepatarei, http://www.randvere.net/ (vaadatud 02.06.2020)
  11. [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8704 8704 Merekindluste Aegna saare rannakaitsepatarei nr. 2(EV) helgiheitjapositsioon, 1924. a., Kultuurimälestiste riiklik register
  12. 8705 Tallinna rannakaitse keskkomandopunkt, 1927. a, Kultuurimälestiste riiklik register
  13. 8708 Aegna garnisoni söökla, 1914, 1930. aastad, Kultuurimälestiste riiklik register
  14. 8709 Merekindluste Aegna dessanditõrje patarei nr. 14(EV) põhjapositsioon, 1936. a., Kultuurimälestiste riiklik register
  15. Aegna saar. Endised kaitserajatised
  16. 8711 Aegna uus õhutõrjepatarei, 1939, 1945-1950, Kultuurimälestiste riiklik register

KirjandusRedigeeri

  • Mati Õun. "Eesti Merekindlused ja nende suurtükid 1918–1940". Tammiskilp. Tallinn 2001

VälislingidRedigeeri