Aegna Komandantuur

Aegna Komandantuur (ka Aegna Saare Komandantuur) oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940. Selle koosseisu kuulusid Aegnal ja Viimsi poolsaarel asunud patareid ja kitsarööpmeline raudteeliin Aegnal.

Aegna Komandantuur
Tegev 1918–1940
Riik Eesti
Haru merejõud
Osa 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjon
Eesti Merejõudude Rannapatareide osakond
Meresuurtüki ja Rannakindlustuste osakond
Merekindluste Suurtüki ja Miini Valitsus
305 mm Aegna saare rannapatarei nr 1, 1934. aastal
130 mm Vickersi suurtükiraud

Aegna saarel asunud Peeter Suure merekindluse rannakaitsepatarei nr 15 laskemoonalaod õhiti ning rannakaitsepatarei lõhuti veebruaris 1918, kui bolševikud pidid sakslaste pealetungi kartusel Eestist lahkuma, puruks peksti ohvitseride eluruume ja süüdati sõdurite barakke. 1918. aasta 13. novembril asuti saarel patareisid taastama ning 1. maiks 1919 oli osa patareid lahingukõlblikuks taastatud.[1] Aegna Ohvitseride kasiino hoone,[2] mis on ehitatud arvatavasti 1914. aasta paiku, taastati 1920. aastatel, ja põhjalikumalt ehitati ümber 1930. aastatel.

Merekindluste Aegna õhutõrje patarei nr 10 positsioon
Merekindluste Aegna dessanditõrje patarei nr 14 põhjapositsioon

Aegnal asunud suurtükipatarei allus algselt Kaitseliidu Tallinna Kindluse rannakaitse divisjonile ja hiljem 25. detsembril moodustatud 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjonile, divisjoni ülem Eduard Aindt. 1919. aasta veebruarist kuulus divisjoni rannapatareide osakonda.

Aegna rannapatareid

muuda

Merejõudude juhataja päevakäsuga nr 1641 31. oktoobrist 1919 kästi patareid nimetada järgmiselt:

Komandantuuri koosseisu kuulus 335 meest. Tsiviilelanikkond asustati saarelt 1922. aastal Kräsulile ja Viimsi poolsaarele.

Aegna saarel asus kokku viis patareid: 305 mm, 152 mm ja 130 mm rannapatarei ning kaks väikesekaliibrilist dessandi- ja õhutõrjepatareid. Lisaks 1927. aastal Aegna komandantuurile allutatud, Viimsi poolsaarel paiknenud kolm rannapatareid.[4]

1. septembril 1939[5] oli merekindluste Aegna komandantuuris:

Aegna komandantide loend

muuda
 
Aegna garnisoni ohvitseride kasiino
 
Aegna garnisoni söökla

Komandantuuriga seotud militaarehitised

muuda
  • 1924 rajati rannapatarei nr 2 (saare põhjaosas)
  • 1924 rajati helgijaam nr 2[11] (Eerikneemel)
  • 1927 rajati Tallinna rannikukaitse keskjuhtimiskeskus[12] (Eerikneemest lõunas)
  • 1927 rajati dessandi- ja õhutõrjepatarei nr 10 (Külalahe kohal)
  • 1930. aastatel ehitati Aegna elektrijaam (Kalavälja tee 2)
  • 1914 ja 1930. aastatel ehitati keskkasarm[13] (Tagamaa tee 14)
  • 1936 rajati dessanditõrje patarei nr 14 põhjapositsioon[14] (lääneosas, patareist nr 10 loodes)
  • 1936 rajati dessanditõrje patarei nr 14 lõunapositsioon (patareist nr 10 lõunas)[15]

6. septembril 1940 võeti endised Eesti merekindluste patareid Nõukogude Punalipulise Balti laevastiku koosseisu ning komandantuuride põhjal moodustati Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse kaks divisjoni. Naissaarel ja Suurupil paiknenud patareidest moodustati 96. üksik rannakaitse suurtükidivisjon ja Viimsi poolsaarel paiknenud Miiduranna ja Tammneeme patareid hakkasid need kuuluma koos Aegna patareidega 94. üksikusse rannakaitse suurtükidivisjoni.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Robert Nerman, Aegna rannakaitsepatareide remont algas enne vabadussõja puhkemist, Postimees, 6. juuli 2007
  2. 8699 Peeter Suure Merekindluse Aegna garnisoni ohvitseride kasiino, 1914, 1930. aastad, Kultuurimälestiste riiklik register
  3. Foto, 130 mm Vickers merekahur., Ajapaik.ee
  4. Mikk Maasikrand, Eesti rannakaitse võimekus 1939. aastal. Tartu: Tartu Ülikool, lk 26-28
  5. Salo, U (2005): Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal.. Tartu: Tartu Ülikool, lk 175
  6. 8696 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 vare, 1915-1917, 1920-1936, Kultuurimälestiste riiklik register
  7. Salo, U (2005): Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal.. Tartu: Tartu Ülikool, lk 174
  8. 8694 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 14, 1915. a., Kultuurimälestiste riiklik register
  9. 2659 6" Canet suurtüki soomustorn, Kultuurimälestiste riiklik register
  10. Tammneeme rannakaitsepatarei, https://web.archive.org/web/20200813035254/http://www.randvere.net/ (vaadatud 02.06.2020)
  11. [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8704 8704 Merekindluste Aegna saare rannakaitsepatarei nr 2(EV) helgiheitjapositsioon, 1924. a., Kultuurimälestiste riiklik register
  12. 8705 Tallinna rannakaitse keskkomandopunkt, 1927. a, Kultuurimälestiste riiklik register
  13. 8708 Aegna garnisoni söökla, 1914, 1930. aastad, Kultuurimälestiste riiklik register
  14. 8709 Merekindluste Aegna dessanditõrje patarei nr 14(EV) põhjapositsioon, 1936. a., Kultuurimälestiste riiklik register
  15. "Aegna saar. Endised kaitserajatised". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuli 2012. Vaadatud 17. augustil 2012.

Kirjandus

muuda
  • Mati Õun. "Eesti Merekindlused ja nende suurtükid 1918–1940". Tammiskilp. Tallinn 2001

Välislingid

muuda