Adrianoopoli lahing (378)

Adrianoopoli lahing peeti 378. aasta 9. augustil 13 kilomeetrit Adrianoopolist (tänapäeva Edirne) põhja pool. Rooma keisririigi Ida-Rooma keisri Valensi juhitud vägi ründas Adrianoopoli lähistel laagris olnud läänegootide väge, mida juhtis Fritigern. Roomlased löödi puruks, kaks kolmandikku nende väest ja keiser Valens hukkusid.

Adrianoopoli lahing
Osa Gooti sõjast (376–382)
Adrianoopoli lahingu skeem
Toimumisaeg	9. august 378
Toimumiskoht	13 kilomeetrit Adrianoopolist (tänapäeva Edirne) põhja pool, Traakias
Osalised
Ida-Rooma keisririik Läänegoodid
Väejuhid või liidrid
Ida-Rooma keiser Valens läänegootide juht Fritigern

Läänegootide kontrolli all olnud alad Balkanil 271–376

Läänegootide peavoolu ränded

Hunnide eest taanduvad läänegoodid oli Rooma riigi aladele lubanud 376. aastal Valens, kes lootis neid rakendada Rooma sõjaväes. Traakiasse asunud läänegootide tekkinud näljahädaga rasket olukorda kasutasid omakasu peal väljas olevad Rooma ametnikud ja goodid tõstsid mässu.

Rooma impeerium 395. aastaks

Gootide mahasurumiseks küsis Ida-Rooma keiser Valens abi Lääne-Rooma keisrilt Gratianuselt.

Adrianoopoli lahing oli osa 376. kuni 382. aastani kestnud sõjast gootide vastu. Adrianoopoli lahingu kaotus vapustas Rooma maailma ning sundis lõpuks roomlasi gootidega läbi rääkima ja nende hõimu keisririigi piiridesse lubama. Uus keiser Theodosius I tegi mässajatega rahu ja seda rahu ei murtud kuni Theodosiuse surmani aastal 395.

Vaata ka

• Läänegoodid, goodid
• Gooti sõda (376–382)
• Gooti sõda (535–554)