Adratalupoeg
Adratalupoeg ehk adrik oli kõige arvukam kesk- ja uusaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria.
Adratalupoegade maa suurust ja majanduslikku võimet hinnati adramaades siit ka nimetus adratalupoeg. Adratalupoegade maa suurus kõikus suuruse ja jõukuse poolest suurtes piirides – seda enam, et adramaagi oli varieeruva suurusega ühik. Ühes piirkonnas olid adratalud tavaliselt ühesuurused, kuigi võis leiduda ka kahe- ja enama adramaalisi adratalusid. Eramaadel olevad adratalud olid tavaliselt väiksemad kui keskajal maaisanda, uusajal riigi ehk domeeni maadest eraldatud talud. Adratalupoegade maksukoormus oli tavaliselt ühesugune, kuid aja jooksul talupoegade koormised, eriti teotöö, kasvasid. Alates 15. sajandist muutusid adratalupojad sunnismaisteks.
Vaata ka
muudaKirjandus
muuda- Eesti talurahva ajalugu. 1. Tallinn: Olion, 1992.