Adolf Yllö (11. aprill 1920 Hakaja, Jamburgi maakond, Peterburi kubermang14. veebruar 1992 Uppsala) oli ingerisoome päritolu eesti arst.

Ta sündis Ingeris Hakaja külas koolmeistrite pojana. 1922. aastal rändasid tema vanemad Eestisse Virumaale Haljala kihelkonda, kus isa hakkas talu pidama. Ta õppis Narvas ja lõpetas 1938. aastal Rakvere Ühisgümnaasiumi. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas 1944. aastal. Ta kuulus Üliõpilasselts Liivikasse.

1944. aastal pääses ta soomlasena kogu perega Soome elama, kus astus vabatahtlikuna Soome sõjaväkke ja teenis arstina soomepoiste rügemendis JR200. 1944. aastal, pärast Soome –Nõukogude Liidu rahulepingu sõlmimist, siirdus ta Soomest Rootsi.

Rootsis töötas ta algul Hallstavikis (praeguse haldusjaotuse järgi Norrtälje vallas) jaoskonnaarsti abilisena ja hiljem paljudes kohtades, sealhulgas ka 10 aastat sõjaväearstina. Meditsiinilitsentsiaadi eksamid sooritas ta 1952. aastal Karolinska Instituudi juures. Aastatel 19521954 viibis ta Stockholmis Södra sünnitusmajas (sv:Södra barnbördshuset, Södra BB), spetsialiseerudes günekoloogiale. Aastatel 19551968 töötas ta Göteborgi Volvo peatehastes tööstuse ülemarstina. Tööstusarstina arendas ta väga palju sellealast teenistust Rootsis ja on avaldanud selleteemalisi kirjutisi ka ajakirjanduses. Aastatel 19681969 oli ta arst Göteborgi Raudteevalitsuses ja 19691973 Göteborgi linnaarst. 1973. aastal oli ta Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konsultant Tais. Aastatel 19731985 oli ta Uppsala linnavalitsuses tööstuse ülemarst. Tema huviala ja harrastus oli ergonoomia, sel alal on ta avaldanud töid Rootsis. Tema sulest on ilmunud ka pikemad mälestused ajakirjanduses.

Isiklikku muuda

Tema vend oli agronoom Leo Yllö.

Ta oli abielus, tal on kaks tütart ja üks poeg.

Kirjandus muuda

Välislingid muuda