Adam Schrapfer
Adam Christiansson Schrapfer (Schraffer) (u 1570 Liivimaa – maeti 20. aprillil 1630 Tallinnas) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Adam Schrapfer oli Poola-Rootsi sõja ajal Rootsi kuninglik kindralsõjakomissar Tallinnas, ooberst ja 1611. aastal asehaldur Haapsalus[1] ja 1623. aastast Riia asehaldur.
1626. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf Riia asehaldur Adam Schrapferile Luunja, Vesneri ja Haava mõisa Tartumaal[2] ja andis 1629. aastal kasutusse Albu mõisa Järvamaal.
Tema ja ta abikaasa hauaplaat, mille alumisel kartušil on alumisel poolel tekst: "DEM WO…EN….. HERR KONINGLICHEN MAJESTEDT ZV SCHWEDEN KR..ES COMMISSARIO VND STADT HALTER WH AUCH PRAESTDEN T..ZV DORPAT ANNO 1630" asub Järva-Madise Püha Matteuse kirikus[3].
Perekond
muudaTema vanemad olid Tartus Tartu Jaani koguduse saksa pastor ja jutlustaja olnud, Piiskopi (Bischofshof), Vesneri (Wesslershof) ja Haava (Hawa) mõisnik Christian Schrapfer ja Anna Böningck.[2] Christian Schrapfer oli hertsog Magnuse õuejutlustaja ja nõunik, tema esidiplomaat ja superintendent, kes läks koos Magnusega 1560. aastal Liivimaale ning aadeldati 1582. aastal Poola kuninga poolt.[4] [5]
Tema abikaasa oli Anna Hogrewe (ka Hochgrefwe, surnud 1646). Abielust sündisid:
- Anna Schrapfer, Rootsi leitnandi, Riguldi ja Noarootsi mõisniku Robert von Woldecki abikaasa.[6]
Adam Johann von Schrapferi ja ta abikaasa Anna Elisabeth Taube hauaplaat Tallinna Niguliste kirikus - Adam Johann Schrapfer/Schraffer (1624–1655), Rootsi rittmeister, Albu, Seidla, Harku, Vesneri ja Luunja mõisnik[7], Magdalena von Essen (1625–1646)[8] ja vabapreili Anna Elisabeth Taube (1633–1680)[9] abikaasa. Tema ja ta abikaasa Anna hauaplaat asub Tallinna Niguliste kirikus.
Viited
muuda- ↑ Jonas Hallenberg, Svea rikes historia under konung Gustaf Adolf den stores regering 1, 1790 lk. 129
- ↑ 2,0 2,1 Heinrich von Hagemeister: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands 2, lk. 8, 10, 64
- ↑ Hauaplaat, 1630 (paas) kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 05.10.2020)
- ↑ Andres Adamson: Hertsog Magnus ja tema “Liivimaa kuningriik”
- ↑ "Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Hrsg. M. Ottow und W. Lenz. Köln–Wien, 1977, S. 105, 415."
- ↑ "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften Teil 2, 3: Estland" Görlitz. 1930. Lk. 6
- ↑ Albu mõis (Järva-Madise khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- ↑ Alexander von Esseni tütar - "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften Teil 2, 1: Estland" Görlitz. 1930. Lk. 70
- ↑ Magnus Wilhelm von Nierothi ema - "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften Teil 2, 3: Estland" Görlitz. 1930. Lk. 32
Kirjandus
muuda- August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18-19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 519
| Eelnev Joachim Berendes |
Riia asehaldur 1623 – 1629 –... |
Järgnev Svante Banér |