Latikas

Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Latikaga samasse perekonda kuuluvad valgesilm ja abakala.

Latikas
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 2.3)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Kiiruimsed Actinopterygii
Selts	Karpkalalised Cypriniformes
Sugukond	Karpkalalased Cyprinidae
Perekond	Latikas Abramis
Liik	Latikas
Binaarne nimetus
Abramis brama Linnaeus (1758)

Kirjeldus

Latika pikkus on tavaliselt 30–50 cm (maksimaalselt 85 cm), suurim kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamenenud ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad suhteliselt väiksed. Selg on roheka läikega sinakasmustjas, küljed metalse hõbedase läikega, kõht valge. Noored latikad on hallikad ja hõbedased, vanad muutuvad tumedateks ja omandavad pronksja läike. Turbajärvedes on kalad punakaspruunid. Kõik uimed on hallid. Pärakuuimes on 22–30 hargnevat kiirt.

Lõuna pool kasvab latikas kiiremini ja saab suguküpseks 3-4-aastaselt, põhja pool 5–8-aastaselt. Roolatikad suguvõimestuvad juba 3-aastaselt. Isased saavad suguküpseks pisut varem kui emased, koelmutel on väiksemad kalad isased.

Latikas võib elada 25–27 aastat.

Latikas (alumine) ja nurg

Latikat aetakse tihtipeale segamini nuruga, eriti väiksemaid isendeid.

Elukoht ja levila

Latikas elab järvede ja aeglase vooluga jõgede põhjakihtides, harvem riimveelises rannikumeres, enamasti suurtes parvedes. Latikas on levinud laiemini kui perekonna teised liigid, kõikjal Euroopas põhja pool Alpe ja Püreneesid. Ida poole ulatub levila Kaspia ja Araali mereni. Põhjas ulatub levila Valge ja Barentsi mere (Petšora jõgi) vesikonnani. Ta on sisse toodud ka Siberisse (Obi jõgi, Ubinski järv) ja Kasahstani (Balhaši järv). Eestis on latikas levinud enamikus suuremates järvedes.

Latikaliik jaguneb mitmeks vormiks. Harilikult on latikas paikne, kuid Musta ja Kaspia mere vesikonnas esineb selle kõrval poolsiirdevorm, kes toitub meres ja läheb kudema jõgede alamjooksule. Araali meres, Ili jõe deltas ja Turkmenistanis Jashani järves esineb kolmas vorm, väike roolatikas.

Toitumine

Riimvees elavad latikad söövad koorikloomi, lõhkjalalisi ja lõnguskilbilisi ja hulkharjasusse, järvedes putukavastseid.

Sigimine

Latikas hakkab kudema siis, kui veetemperatuur tõuseb 12–16 °C-ni. Lõunas toimub see aprillis-mais, põhjas mais-juunis. Araali mere vesikonnas ja Farhadi veehoidlas koeb latikas portsjonite kaupa, aga enamikus levilas kogu marja korraga. Emalatikad koevad 100–150 tuhat marjatera, mis kinnitatakse taimestikule. Paljudes kohtades koevad latikad mitme rühmana, aga ühe rühma piires algab ja lõpeb kudemine korraga; kõige sagedamini kestab see hommikust keskpäevani. Kudemise ajal hüppavad latikad sageli veest välja ja langevad lapiti vette tagasi. Niimoodi tekkivat pladinat on kaugele kuulda.

Vastsed kooruvad marjast 3–6 päeva pärast. Nad jäävad 2 päevaks kinnituma veetaimedele, seejärel hakkavad aktiivselt toituma. Algul söövad nad zooplanktonit, kuid juba 3 cm pikkused kalad hakkavad sööma ka muid selgrootuid loomi.

Püük

Latika alammõõt on 35 cm kogupikkusest püügil Peipsi, Pihkva, Lämmijärves, Emajões ja Väikeses Emajões.

Kirjandus

• "Loomade elu", 4. kd, lk. 220–221.

Välislingid

• Latikas andmebaasis eElurikkus
• Latikas kalavikis
• Latikas Latika täielik info Kalafoorumi lehel

• Latikas TÜ Loodusteadusliku veebipõhises õpikeskkonnas