Abram Glikman

Abram Glikman (ka Abram Glückmann; 6. juuni 1897 Valmiera – 15. veebruar 1994 Tallinn) oli Eesti arst.

Ta lõpetas 1917. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi, õppis 1917–1918 (õppimise katkestas Vabadussõda) ja 1920–1923 (lõpetas arsti astmega) Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, aastal 1919 oli ta Riias ajalehtede Jidische Volkstimme ja Russkoje Slovo kaastööline.

Aastal 1923 asus ta Nõmmel tööle sise- ja lastehaiguste eraarstina, olles ühtlasi Tallinna Ühise Haigekassa teenistuses. Aastatel 1941–1944 oli ta (koos perega) põgenenud Saksa vägede eest Nõukogude Liidu tagalasse. Lühikest aega töötas ta Usbeki NSV-s Andižanis nakkushaiguste osakonna arstina, siis kutsuti ta Moskvasse Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaadi käsutusse tervishoiupoliitikat välja töötama. Oktoobris 1944 mobiliseeriti Punaarmeesse, kuid vabastati ühe kuu pärast.

1944. aasta lõpus tuli ta tagasi Tallinna ja asus tööle Eesti NSV siseministeeriumi liinis usaldusarstina. Aastal 1950 määrati ta Tallinna Keskhaigla siseosakonna juhatajaks, hiljem peaarsti asetäitjaks tööekspertiisi alal, kus töötas aastani 1967, mil siirdus pensionile, kuid jäi töötama ordinaatorina.

Isiklikku

Tema abikaasa oli arst Rosa Glikman, nende poeg on vandeadvokaat Aleksander Glikman; advokaat on ka nende pojapoeg Leon Glikman.

Kirjandus

• Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk 163

Välislingid

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
• Haud Tallinna uuel juudi kalmistul