Abakus (arhitektuur)

Abakus (ladina keeles abacus, vanakreeka keelest ἀβαξ ábax 'lauake') on nelinurkne lame plaat, mis moodustab samba kapiteeli ülemise osa. Abakuse ülesandeks on anda kitsa kapiteeliga sambale suurem pind, kandmaks arhitraavi või muud talastikudetaili. Abakuse kasutamine oli antiikarhitektuuris ja hilisemas orderiarhitektuuris reegliks. Varakristlikus, Bütsantsi ja keskaja arhitektuuris asendas abakust talum.

Ajaloost

Abakus on olnud kasutusel juba Vana-Egiptuses. Protodooria sambal oli kogu kapiteeli asemel liigendamata abakus. Sellist sammast nimetatakse ka abakusesambaks.

Antiiksetes orderites

Dooria samba abakus on lihtne ja liigendamata. Nagu dooria sambalgi, on protojoonia ja Toscana sambal abakus ruudukujuline kiviplaat püstiste külgtahkudega.

Joonia, Korintose ja uusjoonia sammastel on abakus ruudukujuline alt kitsenevate külgtahkudega. Uusjoonia ja Korintose samba abakus on kergelt nõgusate servadega ning on varustatud profileeritud liistuga. Nurgad on nürid. Korintose samba abakusel on iga külgtahu keskel palmett või rosett (abakuseõis).

Hilisemas orderiarhitektuuris, renessansis ja barokis kasutati samu kujundusi.

Pildid

Luxori papüürussammaste abakused on kapiteeli ülaosast kitsamad
Protodooria abakussammas
Dooria templil Paestumis toetub arhitraav palju laiemale abakusele
Parthenoni dooria kapiteelid ja ligikaudu abakuselaiune arhitraav
Joonia kapiteeli õhuke sirge profileeritud abakus
Korintose kapiteeli nõguskülgne profileeritud abakus

Vaata ka

Välislingid

Abakus. – Archipendium (saksa keeles)