Aakre
See artikkel räägib külast; perekonnanime kohta vaata artiklit Aakre (perekonnanimi) |
Aakre on küla, mis asub Tartumaal Elva vallas Purtsi jõe keskjooksul.
Aakre | |
---|---|
Pindala: 12,2 km² (2020)[1] | |
Elanikke: 275 (1.01.2019)[2] | |
EHAK-i kood: 1018[3] | |
Koordinaadid: 58° 6′ N, 26° 12′ E | |
Aakrest läände jääb Pühaste, lõunasse Rebaste, itta Pedaste ning põhja Koruste ja Raigaste.
Vooluveekogudest on külas veel Vennaru peakraav. Helmi-Aakre liivamaardla kuulub riikliku tähtsusega kruusa ja liiva varude hulka.
Aakre järgi on nimetatud Aakre metsandik ja endine Aakre metskond.
Ajalugu
muudaAakret on esmamainitud 1557. aastal mõisana kujul Aicker ning 1582. aastal väikemõisana kujul Aiakar ja külana kujul Aiakiell. 1782. aastast pärineb nimekuju Ajakarre mois. Küla kuulus Rõngu kihelkonda[4] ja Aakre valda.
1919. aasta maareformi tulemusel jagati Aakre mõis kruntideks ja moodustati asundus. Pärast teist maailmasõda jagunes asundus omakorda väiksemateks küladeks, mõisasüda jäi Kivirehe külla. Uuesti moodustati Aakre küla 1977. aastal, kui liideti järgmised külad: Kanaküla, Kivirehe, Matu, Tuuse, Undi, Veere, Väljaotsa ja Ägli.[5]
10. septembril 1933 avati Aakre rahvamajas Vabadussõja mälestustahvel, mis eemaldati või lõhuti 1947. aastal.
Aastatel 1939–1950 kuulus küla Aakre valda, 1945. aastast Aakre külanõukogusse ja seejärel 1973. aastast Puka külanõukogusse.
1973–1975 töötas mõisa peahoones Aakre Eriinternaatkool, mis viidi üle Kuigatsisse.
Nõukogude ajal tegutses Aakres Aakre kolhoos, 1976. aastast oli seal Vambola kolhoosi keskus.
Enne 2017. aasta haldusreformi kuulus Aakre Puka valla koosseisus Valgamaale.[5]
Nime päritolu
muudaEsimesena käsitles Aakre nime Matthias Johann Eisen, kes küla saksakeelsest variandist Ayakar lähtudes oletas alusetult, et nime varasem kuju võis olla Ainakaar 'heinakaar' või Ajatar 'metsavaim'. Viimast võrdles ta leedu sõnaga aitvaras 'luupainaja, tulihänd'.[4]
Aakre nimi on liitsõnaline. Selle esiosa on nähtavasti sama päritolu kui samuti Tartumaal asuva Aakaru küla nimes. Kuid erinevalt viimasest ei viita nime tagaosas miski sõnale kõrb : kõrve. Väga ettevaatlikult võiks oletada hääbunud kar-tüve metsa või soo tähenduses.[4]
Aakre nime käänatakse sisekohakäänetega (nt Aakresse).[4]
Aakre tänapäeval
muudaEndise klubi-kontori ruumides tegutseb Aakre raamatukogu. Tegutseb ka Aakre rahvamaja, mille juures on küla võrkpalliplats.
Aakre pargis asub Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud ja mälestusmärk.
Külas on katlamaja, puurkaev, biopuhasti ja paistiik. Aakres asub AS Bacula moositsehh, puidufirma AS Kiilung ning mitu põllumajandusettevõtet.
Viited
muuda- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 5.02.2018.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Eesti kohanimeraamat, lk. 22
- ↑ 5,0 5,1 Aakre. Eesti kohanimeraamat.