Aafrika angersäga
Aafrika angersäga (Clarias gariepinus) on kalaliik sägaliste seltsi angersägalaste (Clariidae) sugukonna angersäga (Clarias) perekonnast. Angersäga on demersaalse eluviisiga magevees elav kala.[1]
| Aafrika angersäga | |
|---|---|
 Aafrika angersäga | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Sägalised Siluriformes |
| Sugukond |
Angersägalased Clariidae |
| Perekond |
Angersäga Clarias |
| Liik |
Aafrika angersäga |
| Binaarne nimetus | |
|
Clarias gariepinus Burchell (1822) | |
 | |
Välimus muuda
Aafrika angersägal on selg tumepruun või must, küljed hallikad ja kõhualune valge. Angersäga pea on lapik. Tal on suur ja lai suu koos nelja paari poisetega. Ta võib kasvada kuni 1,7 m pikkuseks ja kaaluda kuni 60 kg. Keskmine pikkus on siiski tagasihoidlikum – 90 cm. Tema eluiga on lühike, kõigest 8 aastat.[1]
Elukoht muuda
Angersäga esineb looduslikult üle kogu Aafrika, välja arvatud Loode-Aafrikas.[2] Ühtlasi on ta kõige laialdasemalt levinud kalaliik Aafrikas. Teda esineb ka Lähis-Idas. Vesiviljeluseks on teda ka toodud Brasiiliasse, Vietnami, Indoneesiasse ja Indiasse.[3] Ka Eestis on angersäga kasvatamise huvi kasvanud.
Angersäga elab erinevates mageveelistes keskkondades. Peamiselt elutsevad nagu rahulikes vetes, nagu järvedes ja tiikides. Nad eelistavad elada pigem madalas ja soises paigas, kus on pehme ja mudane pinnas. Kuna angersäga kasvatatakse ka üleujutatud riisipõldudel, siis on ta elutingimuste suhtes üsna leplik liik. Angersäga elab ka kärestikulises vees. Ta talub hapnikuvaesust ja kõrget pH taset. Kasvamiseks on talle parim temperatuurivahemik 28–30° C, kuid eluks sobib temperatuurivahemik 8–35° C. Angersäga saab hakkama ka vähese hapnikusisaldusega vetes, olles üks väheseid sellise omadusega liike. Angersägal on võime ka eritada lima, mis takistab kala kuivamist, ja kaevata end mutta, kui veekogu on kuivamas.[4]
Toitumine muuda
Angersäga on kõigesööja ehk omnivoor. Puuviljad, seemned, suurselgrootud, plankton ja surnud loomade liha võivad kõik olla osa angersäga menüüst. Angersäga, nagu ka teised sägalised, on öise eluviisiga kala, seega sööb ta peamiselt öösel.[5]
Angersäga vesiviljeluses muuda
Angersäga sobib väga hästi vesiviljeluseks. Ta on kiire kasvuga ja talub suurt asustustihedust. Lisaks sellele ei ole ta kuigi nõudlik vee puhtuse osas.[3]
Eestis kasvatatakse angersäga Võrumaal Paadi talus sisebasseinides. Avo Leok hakkas esimesena Eestis angersäga kasvatama sisebasseinides ning nüüdseks müüb ta angersäga üle Eesti.[6]