Ava peamenüü

27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon

27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon (soome keeles Kuninkaallinen preussilainen jääkäripataljoona 27, saksa keeles Königlich Preussisches Jägerbataillon Nr. 27) oli 1916. aastal Preisimaa kuningriigi sõjavägede koosseisus soomerootsi vabatahtlikest moodustatud sõjaväeosa.

27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon
Jaakaripataljooa libaussa.jpg
Jäägripataljoni paraad Liepājas 1917. aastal
Tegev 1916 – 1918
Riik Saksamaa keisririik
Kuuluvus Preisimaa kuningriigi sõjavägi
Liik jalavägi
Suurus pataljon
Tähtpäevad 9. mai 1916
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad major Maximillian Bayer

Jäägripataljon koosnes Soome vabatahtlikest, kes olid salaja Rootsi kaudu Saksamaale läinud ja Saksamaal sõjaliselt välja koolitatud. Vabatahtlikud sõitsid välispassiga Rootsi kaudu Saksamaale õppelaagrisse, mis asus Hamburgist põhja pole Holsteinis Lockstedtis. 189 mehest olid 145 keskkooli lõpetanud ja 34 ka ülikooli. 60% vabatahtlike emakeel oli rootsi. Algul ei käsitatud neid sõduritena, vaid Saksa riigi külalistena, tsiviilisikutena. Nad kandsid Saksa skautide vormi ja neid kutsuti pioneerideks – rajaleidjateks (Pfadfinder). Hiljem riietati nad Saksa jalaväevormi ja neid kutsuti musketärideks. Esmalt oli väljaõppeaeg määratud neljale nädalale, kuid seda pikendati korduvalt. Programm oli otstarbekas ja tõhus ning vastas Soome hilisemale reservohvitseride väljaõppele.

Kursuste juhiks ja Soome vabatahtlike komandöriks oli algusest peale kuni 1917. aasta alguseni major Maximilian Bayer. Augustis 1915 nimetati kursus ümber jäägripataljoniks, mida pidi suurendatama 200 meheni. 1916. aasta maiks oli Saksamaale läinud lisaks juba sealsetele veel 1510 meest. Kuid nende hulgas oli ka tervise poolest sobimatuid. Alles jäänud 1890 mehest osales hiljem Soome Vabadussõjas 1261 jäägrit.

Augustis-septembris 1915 oli Soome vabatahtlike õiguslik seisund muutunud. Nad muudeti Saksa armee sõduriteks, kuid vandetõotuse andmist ei nõutud. Neid kohustati Saksamaal teenima igal pool ja kõigest jõust. Vene ja Soome kindralkubermangu seaduste järgi oli see reeturlik tegevus.

Septembrist 1915 kuni maini 1916 kasutati Soome vabatahtlike väeosade kohta nimetust Ausbildungsgruppe Lockstedt. Eesmärgiks oli koolitada Soome tulevase armee võimalikult rohkematele väeliikidele põhi- ja juhtivjõudusid. Algul oli selles koolis kaks laskurkompaniid, kuulipildujakompanii ja pioneerikompanii. Meeste arvu kasvades lisandusid hiljem veel kaks laskurkompaniid ja välisuurtükiväerühm. Koolitati saksa ohvitseridele ja allohvitseridele abiks ka soomlasi. Viimaste jaoks kehtestati koguni oma auastmestik: Hauptzugführer, Oberzugführer, Zugführer, Gruppenführer (rühmaülem), Hilfsgruppenführer. Kõige kõrgema aukraadi sai Erik Jernström, teise 19, kolmanda 46, neljanda (rühmaülema oma) 196 ning rühmaülema asetäitja aukraadi 274 soomlast.

Jäägripataljon osales Esimeses maailmasõjas lahingutes Venemaa keisririigi vägede vastu Kuramaal Misse ja Aa jõe joonel Riia rindel.

25. veebruaril 1918. aastal saabus Soome jäägripataljon Vaasasse ja võttis osa Soome kodusõjast.

Osa Soome jäägritest võttis osa ka Eesti Vabadussõjast.[1]

ViitedRedigeeri

Vaata kaRedigeeri