2014. aasta Virgin Galacticu õnnetus

2014. aasta Virgin Galacticu õnnetus toimus 31. oktoobril 2014 kui Virgin Galacticu käitatud katsekosmoselennuk VSS Enterprise purunes plaanilise katselennu ajal õhus ning kukkus Californias Cantili lähedal Mojave kõrbesse. Kaaspiloot Michael Alsbury sai õnnetuses surma ja piloot Peter Siebold raskelt vigastada.

2014. aasta Virgin Galacticu õnnetus
NTSB töötajad Enterprise´i rususid uurimas
Intsidendi ülevaade
Kuupäev	31. oktoober 2014
Koht	Mojave kõrb
Põhjus(ed)	piloodi eksimus
Reisijaid	0
Meeskond	2
Vigastatuid	1
Hukkunuid	1
Ellujääjaid	1
Õhusõiduki tüüp	VSS Enterprise
Lennufirma	Virgin Galactic

Õnnetust uurinud Riiklik Transporditurvalisuse Amet (NTSB) jõudis järeldusele, et õnnetuse põhjustas Alsbury, kes käivitas atmosfääri naasmiseks vajaliku pidurdussüsteemi enneaegselt. Pidurdussüsteemi enneaegne käivitumine tekitas ülekoormuse, mis põhjustas kosmoselennuki purunemise. NTSB leidis, et õnnetuse muud olulised tegurid olid turvaseadme puudumine, mis takistanuks pilootidel ekslikke lülitusi teha, pilootide vilets väljaõpe ja Föderaalse Lennuameti (FAA) range järelevalve puudumine.

Katastroof

Õnnetuse päeval sooritas Enterprise katselendu, mis oli lennuki esimene mootoriga lend üheksa kuu jooksul ning see pidi hõlmama uue, võimsama ja stabiilsema tõukejõuga hübriidrakettmootori esimest katsetamist. Enterprise eraldus kandelennuki VMS Eve´i küljest tavapäraselt. Umbes 11 sekundit pärast rakettmootori käivitamist, lagunes kosmoselennuk õhus tükkideks. Pealtnägijatele jäi mulje, et toimus plahvatus. Kosmoselennuki langevad jupid katsid 56 km pikkuse ala rusudega.

Pealtnägijad märkasid õhus ka ühte langevarju, mis osutus hiljem piloot Sieboldiks, kes oli lennukist välja pääsenud ning maandus langevarjuga kõrbesse ning viidi haiglasse. Kosmoselennukisse lõksu jäänud kaaspiloodi Michael Alsbury surnukeha leiti hiljem vraki kabiinis istmelt. Kandelennuk VMS Eve maandus ilma vahejuhtumiteta. Esialgu kahtlustati õnnetuse põhjusena rakettmootorit, kuid sellest versioonist loobuti kui mootor ja selle paagid leiti tervetena. Esialgne uurimine ja kokpiti video näitasid hiljem, et kosmoselaeva pidurdussüsteem rakendus liiga vara. Kosmoselaev purunes kaks sekundit pärast süsteemi rakendumist. Pidurdussüsteemi kasutati ka varasematel mootoriga lennukatsetuste ajal teadlikult ülehelikiirusel, kuid varasem aktiveerimine toimus kas hõredamas õhus kõrgematel kõrgustel või palju väiksematel kiirustel kui 31. oktoobril toimunud lennul.

Pärast Columbia katastroofi 2003. aastal on VSS Enterprise katastroofis hukkunud Alsbury esimene inimene, kes plaanitaval kosmoselennul on õhus hukkunud. Sieboldi eluga pääsemine tähistab esimest korda ajaloos, kus keegi on õhus oleva kosmoselennukiga juhtunud katastroofist eluga pääsenud. Uurijad olid esialgu segaduses, kuidas Siebold lennukist välja pääses ja 15 kilomeetri kõrguselt hapnikuvarustuseta laskudes ellu jäi. Siebold kirjeldas hiljem, et paiskus kosmoselaevast istmega välja ning tema langevari avanes automaatselt.