2. Eesti Politseirügement

2. Eesti Politseirügement (saksa keeles Estnische Polizei Regiment 2) oli Eestis politseipataljonide juhtimiseks moodustatud väeüksus Kolmanda Riigi sõjaväes. Politseirügemendi staap moodustati 1. Eesti Politseirügemendi staabi baasil juulis 1944.

2. Eesti Politseirügement
Tegev 7. juuli 1944 – 20. august 1944
Riik Flag of the NSDAP (1920–1945).svg Suursaksa Riik
Kuuluvus Ordnungspolizei flag.svg Saksa Korrapolitsei Idarinne
Liik jalavägi
Suurus rügement
Lahingud Teise maailmasõja Idarinne
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad major Kaarel Saimre

Juhtkond ja koosseisRedigeeri

Rügemendi ülem oli algul kolonel Juhan Vermet, Daugavpilsi lahingute ajal major Kaarel Saimre. Rügemendi koosseisu kuulusid

LahinguteeRedigeeri

Rügement formeeriti Lätis, Leedus ja Valgevenes teenistuses olevate 37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljoni juhtimiseks rindeolukorras. Vahetult enne Daugavpilsi rindele sõitmist, 7. juulil moodustati rügemendi staap. Kuna ajapuudusel polnud võimalust uue staabi loomiseks, toodi selleks Viru rindelt senine 1. Eesti Politseirügemendi staap. Rügement anti Friedrich Jeckelni võitlusgrupi koosseisu, mis omakorda allus II armeekorpusele. Korpus pidas sel ajal raskeid lahinguid Daugavpilsist umbes 60 kilomeetrit lõuna pool pealetungivate Nõukogude 6. kaardiväearmee eliitüksustega.

Rügement jõudis 12. juulil 1944 Turmantase jaama ja suundus samal päeval rindele. Seda rindelõiku kaitsesid Läti politseirügemendid, kes olid kandnud raskeid kaotusi. 2. politseirügement osales lahingutes Drūkšiai ja Riči järve ääres ning Taržeķi asulas. Kuigi ühiselt suudeti Läti politseirügementidega punaväe esialgne pealetung tõkestada, langes Daugavpils 27. juulil Nõukogude vägede kätte ning politseipataljonid jäid piiramisrõngasse ja pidid taanduma Jēkabpilsi suunas. 12. augustil taandusid pataljonid üle Väina jõe.

Läti politseirügemendid olid lahingus kandnud nii raskeid kaotusi, et pärast taandumist need saadeti laiali ja isikkoosseis liideti teiste üksustega. 2. Politseirügement saadeti tagasi Eestisse, kuhu jõudis augusti keskel. Jõudnud 14. augustil Tallinna, majutati 38. ja 40. pataljon Tallinna Polütehnikumi hoonesse Pärnu maanteel. Mõne päeva järel selgus, et täienduse puudumisel oli ka 2. Eesti Politseirügement määratud laialisaatmisele. Seejuures liideti 40. pataljon 38. pataljoniga ning rügemendiülem Saimre võttis üle 37. pataljoni juhtimise. Rügemendi staap likvideeriti 20. augustil ja saadeti tagasi Viru rindele 1. Eesti Politseirügemendi juurde.

Vaata kaRedigeeri