1965. aasta India-Pakistani sõda

1965. aasta India-Pakistani sõda
	Osa India-Pakistani sõdadest ja konfliktidest
	India sõdurid hävitatud Pakistani tankiga M4 Sherman
Toimumisaeg	5. august – 23. september 1965 ; (1 kuu, 2 nädalat, 6 päeva)
Toimumiskoht	India-Pakistani piir ja India ja Ida-Pakistani piir
Tulemus	Patiseis ; (mõlemad pooled kuulutasid end võitjaks) Vaherahu ÜRO Julgeolekunõukogu reosolutsiooniga 211; Status quo ante bellum;
Territoriaalsed; muudatused	Ei olnud
Osalised
India	Pakistan
Väejuhid või liidrid
Sarvepalli Radhakrishnan ; Lal Bahadur Shastri ; Jayanto Nath Chaudhuri ; Harbaksh Singh ; P. O. Dunn ; Joginder Singh Dhillon ; Kashmir Singh Katoch ; Arjan Singh ; Bhaskar Sadashiv Soman	Ayub Khan ; Musa Khan ; Bakhtiar Rana ; Attiqur Rahman ; Akhtar Hussain Malik ; Yahya Khan ; Nur Khan ; Afzal Rahman Khan ; Syed Mohammad Ahsan ; S. M. Anwar
Jõudude suurus
Piiril: ; 9 jalaväediviisi (millest 4 alajõulised) ; 3 soomusbrigaadi	Piiril: ; 6 jalaväediviisi ; 2 soomusbrigaadi
Kaotused
Erapooletud andmed: ; 3000 hukkunut ; 150–190 hävinud tanki ; 60–75 hävinud lennukit	Erapooletud andmed: ; 3800 hukkunut ; 200–300 hävinud tanki ; 20 lennukit

1965. aasta India-Pakistani sõda (ehk teine Kashmiri sõda) oli 1965. aasta augustis ja septembris India ja Pakistani vahel toimunud relvakonflikt, mis oli pikka aega kestnud väiksemate kokkupõrgete kulminatsiooniks.^[1] Sõda algas Pakistani Gibraltari operatsiooniga, mille eesmärgiks oli infiltreeruda Jammu ja Kashmiri osariiki, et seal India võimu vastu ülestõus algatada. India vastas täiemahulise rünnakuga Lääne-Pakistani provintsile. Mõlemal poolel hukkus tuhandeid inimesi, tegu oli suurima teise maailmasõja järgse soomus- ja tankisõjaga. Konflikt vaibus pärast Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu sekkumist. 20. septembril võeti vastu ÜRO Julgeolekunõukogu reosolutsioon 211 ning 23. septembril rahuleping Taškendi deklaratsioon.^[2] Suur osa sõjast toimus kahe riigi maavägede vahel Kashmiris, kus ei olnud pärast 1947. aastal toimunud India jagamist nii suuri vägesid olnud. Alles 2001.–2002. aasta India-Pakistani vastasseisu ajal toodi piirkonda suuremad üksused.

Kuigi sõjaliselt lõppes konflikt kahe poole jaoks sarnaselt, peetakse seda pigem Pakistani kaotuseks. Kashmiris ei suudetud enda toetuseks ülestõusu korraldada ning rahvusvaheliselt toetati pigem Indiat.

Rahvusvahelisel tasandil nähti India-Pakistani sõda külma sõja laiemas kontekstis ning see tõi Hindustani poolsaarel kaasa märkimisväärse geopoliitilise suunamuutuse.^[3] Enne sõda olid nii India kui Pakistani suurimad liitlased olnud Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia, kellelt saadi nii sõjalist tuge kui humanitaarabi. Sõja ajal ning pärast sõda olid mõlemad riigid lääneriikide poolt hüljatud, vastumeelsus kasvas veelgi, kui USA ja ÜK kehtestasid Indiale ja Pakistanile sõjalise abi embargo.^[4] Selle tulemusel soojenesid India ja Pakistani suhted vastavalt Nõukogude Liidu ja Hiinaga. Lääneriikide tegevus 1965. ja 1971. aasta India-Pakistani sõdade ajal mõjutab Lääne-Hindustani suhteid tänapäevani, hoolimata suhete taassoojenemisest üheksakümnendatel.^[5]^[6]^[7]

Vaata ka muuda

1971. aasta India-Pakistani sõda

Viited muuda

↑ Montgomery, Evan Braden (24. mai 2016). In the Hegemon's Shadow: Leading States and the Rise of Regional Powers (inglise). Cornell University Press. ISBN 978-1-5017-0400-0.
↑ Lyon, Peter (2008). Conflict between India and Pakistan: an encyclopedia. ABC-CLIO. Lk 82. ISBN 978-1-57607-712-2. Vaadatud 30. oktoober 2011.
↑ Riedel, Bruce (2013). Avoiding Armageddon: America, India, and Pakistan to the Brink and Back. Brookings Institution Press. Lk 67–70. ISBN 978-0-8157-2408-7.
↑ McGarr, Paul. The Cold War in South Asia: Britain, the United States and the Indian Subcontinent, 1945–1965. Cambridge University Press, 2013. Lk 324–326. ISBN 978-1-139-02207-1.
↑ McGarr, Paul. The Cold War in South Asia: Britain, the United States and the Indian Subcontinent, 1945–1965. Cambridge University Press, 2013. Lk 350–353. ISBN 978-1-139-02207-1."In retrospect, it is clear that the Indo-Pakistani War of 1965 represented a watershed in the West's association with the subcontinent."
↑ McGarr, Paul. The Cold War in South Asia: Britain, the United States and the Indian Subcontinent, 1945–1965. Cambridge University Press, 2013. Lk 360–363. ISBN 978-1-139-02207-1."By extending the Cold War into South Asia, however, the United States did succeed in disturbing the subcontinent's established politico-military equilibrium, undermining British influence in the region, embittering relations between India and Pakistan and, ironically, facilitating the expansion of communist influence in the developing world."
↑ Riedel, Bruce (2013). Avoiding Armageddon: America, India, and Pakistan to the Brink and Back. Brookings Institution Press. Lk 69–70. ISBN 978-0-8157-2408-7. "The legacy of the Johnson arms cut-off remains alive today. Indians simply do not believe that America will be there when India needs military help ... the legacy of the U.S. "betrayal" still haunts U.S.-Pakistan relations today."

[1] Montgomery, Evan Braden (24. mai 2016). In the Hegemon's Shadow: Leading States and the Rise of Regional Powers (inglise). Cornell University Press. ISBN 978-1-5017-0400-0.

[Lyon2008-2] Lyon, Peter (2008). Conflict between India and Pakistan: an encyclopedia. ABC-CLIO. Lk 82. ISBN 978-1-57607-712-2. Vaadatud 30. oktoober 2011.

[Riedel_Cold_War-3] Riedel, Bruce (2013). Avoiding Armageddon: America, India, and Pakistan to the Brink and Back. Brookings Institution Press. Lk 67–70. ISBN 978-0-8157-2408-7.

[McGarr_assistance-4] McGarr, Paul. The Cold War in South Asia: Britain, the United States and the Indian Subcontinent, 1945–1965. Cambridge University Press, 2013. Lk 324–326. ISBN 978-1-139-02207-1.

[McGarr_watershed-5] McGarr, Paul. The Cold War in South Asia: Britain, the United States and the Indian Subcontinent, 1945–1965. Cambridge University Press, 2013. Lk 350–353. ISBN 978-1-139-02207-1."In retrospect, it is clear that the Indo-Pakistani War of 1965 represented a watershed in the West's association with the subcontinent."

[McGarr_conclusions-6] McGarr, Paul. The Cold War in South Asia: Britain, the United States and the Indian Subcontinent, 1945–1965. Cambridge University Press, 2013. Lk 360–363. ISBN 978-1-139-02207-1."By extending the Cold War into South Asia, however, the United States did succeed in disturbing the subcontinent's established politico-military equilibrium, undermining British influence in the region, embittering relations between India and Pakistan and, ironically, facilitating the expansion of communist influence in the developing world."

[Riedel_shadow-7] Riedel, Bruce (2013). Avoiding Armageddon: America, India, and Pakistan to the Brink and Back. Brookings Institution Press. Lk 69–70. ISBN 978-0-8157-2408-7. "The legacy of the Johnson arms cut-off remains alive today. Indians simply do not believe that America will be there when India needs military help ... the legacy of the U.S. "betrayal" still haunts U.S.-Pakistan relations today."

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]