Ava peamenüü

Tartu linnakodaniku muuseum

(Ümber suunatud leheküljelt 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum)
19. sajandi linnakodaniku muuseum Tartus Jaani tänavas, juuli 2012.
19. sajandi linnakodaniku muuseum, vaade Laia tänava poolsele nurgale, juuli 2012.

19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum (lühemalt Tartu linnakodaniku muuseum või Linnakodaniku muuseum) on Tartu Linnamuuseumi filiaal, mis asub 1740. aastatel valminud puust elumajas aadressil Jaani tänav 16, mis on Tartus säilinuist üks vanemaid. Krunt asub linnamüüriga ümbritsetud vanalinna osas ning oli tõenäoliselt varakult hoonestatud. Kõige vanemad kirjalikud teated krundil asunud hoonete kohta pärinevad 16. sajandi lõpust.

Muuseumimajja siseneja leiab end keskklassi kodaniku kodus aastal 1830. Eluruumid on rekonstrueeritud 19. sajandi II veerandi moele vastavalt, tubades ringi vaadates näeme biidermeier-stiilis interjööri ja mööblit. Maja külalisele on avatud saksa perekonna elutuba ehk saal, söögituba, magamistuba ja köök. Endistel aegadel kogunes perekond õhtuti saali vestlema, lugema, muusikat kuulama ja siin võeti vastu perekonnatuttavaid. Tänapäeval on muuseumi külaliste lemmikpaigaks saanud maja keskel asuv köök.

Muuseumi hoone ajaluguRedigeeri

Pärast Tartu täielikku hävitamist Põhjasõjas 18. sajandil alguses seisis suur krunt Jaani tänaval mõned aastakümned tühjalt. 1734 sai selle omanikuks abiõpetaja Gabriel Pflug, kes 1744. aastaks ehitas tänava äärde väikese puust elamu. Majas oli 1 tuba, 3 kambrit ja ärkel.

Abiõpetaja Pflugi ehitatud väikesel puumajal õnnestus üle elada kõik 18. sajandi II poole Tartu suured tulekahjud (1755, 1763, 1775). Maja säilis vaatamata 1775. aasta tuleõnnetuse-järgsele käsule lammutada kõik südalinna piirkonnas asuvad puumajad.

1782. aastal ostis krundi Rostockist Tartusse rännanud müürsepp Voss. 18. sajandi lõpukümnendil ehitas Voss õuele uue kivist elumaja (säilinud Jaani 18 vasakpoolne tiib) ning vajalikud kõrvalhooned.

Aastatel 1808–1843 oli krundi omanikuks Imukvere mõisa (Palamuse kihelkond Tartumaal) rentnik Carl Schulz. Vana puust elamu sai 1828. aastaks õuepoolse laienduse. Põhiliselt sellisel kujul on hoone säilinud tänapäevani ning linnakodaniku muuseumis on näha tolleaegne ruumide planeering.

1843 ostis kahe elumaja ja suure õunapuuaiaga krundi Tallinnast tulnud tislermeister Steinberg. Tisleritöökoja tarvis ehitas Steinberg uuele elumajale parempoolse tiiva. Tema järeltulijate omandusse jäid hooned kuni 1938. aastani.

1920–1938 tegutses õuepealses elumajas Jaani 18 tisler Steinbergi tütrepojale Hugo Gottfried Masingule (18731939) kuulunud teadusaparatuuri konstrueerimise töökoda. Siin koostöös Tartu Ülikooli professori Johann Vilipiga valminud uut tüüpi seismograafid töötasid omal ajal 23 seismoloogiajaamas üle kogu maailma.

1940. aastal natsionaliseeriti mõlemad krundil olevad elumajad.

1989. aastal anti auväärne maja Tartu Linnamuuseumi käsutusse ja pärast põhjalikku restaureerimist avati seal 1993. aastal Linnamuuseumi uue harumuuseumina 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum.

Muuseumi ajaluguRedigeeri

1989. aastal seoses kahe ja poole sajandi vanuse puust elamu Jaani 16 andmisega Tartu Linnamuuseumi käsutusse hakkas materialiseeruma idee rajada Tartusse linnakodaniku majamuuseum.

Hoone muuseumiks restaureerimise projekti koostasid 1989. aastal arhitektid Kai Siim ja Udo Tiirmaa (ARC-Projekt); restaureerimistööd teostas 1990–1993 firma Restar.

Säilinud ehitusdetailide baasil taastati hoone 19. sajandi II poole välisilme. 19. sajandi II veerandile omase biidermeier-stiilis ajaloolise interjööri kujundas sisearhitekt Leila Pärtelpoeg. Ajaloolise interjööri rekonstruktsioon toetub dokumentaalsetele allikatele.

19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum avas uksed 7. juulil 1993.

Oluliseks komponendiks muuseumi tegevuses on teaduslik uurimistöö.

VälislingidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri