Tartu linnakodaniku muuseum
19. sajandi linnakodaniku muuseum (lühemalt Tartu linnakodaniku muuseum või linnakodaniku muuseum) on muuseum, mis asub 1740. aastatel valminud puust elumajas aadressil Jaani tänav 16. Hoone on Tartus säilinuist üks vanemaid.[1]
Muuseum on osa Tartu Linnaajaloo Muuseumidest.
Püsinäitus muuda
Muuseumi ekspositsioon on kujundatud 1830. aasta keskklassi kodaniku kodu järgi. Biidermeieri stiili interjöör ja mööbel annavad edasi saksa perekonna eluolu. Majas on elutuba ehk saal, söögituba, magamistuba ja köök. Muuseumi nätiuseruumides puudub ajastule omaselt elektrivalgus.[2]
Hoone muuseumiks restaureerimise projekti koostasid 1989. aastal arhitektid Kai Siim ja Udo Tiirmaa (ARC-Projekt). Säilinud ehitusdetailide baasil taastati hoone 19. sajandi II poole välisilme. Ajastule omase biidermeieri stiilis ajaloolise interjööri kujundas sisearhitekt Leila Pärtelpoeg. Ajaloolise interjööri rekonstruktsioon toetub dokumentaalsetele allikatele.[1]
Muuseumi hoone ajalugu[1] muuda
Pärast Tartu täielikku hävitamist Põhjasõjas 18. sajandil alguses seisis suur krunt Jaani tänaval mõned aastakümned tühjalt. 1734 sai selle omanikuks abiõpetaja Gabriel Pflug, kes 1744. aastaks ehitas tänava äärde väikese puust elamu. Majas oli tuba, kolm kambrit ja ärkel.
Abiõpetaja Pflugi ehitatud väikesel puumajal õnnestus üle elada kõik 18. sajandi II poole Tartu suured tulekahjud (1755, 1763, 1775). Maja säilis vaatamata 1775. aasta tuleõnnetuse-järgsele käsule lammutada kõik südalinna piirkonnas asuvad puumajad.
1782. aastal ostis krundi Rostockist Tartusse rännanud müürsepp Voss. 18. sajandi lõpukümnendil ehitas Voss õuele uue kivist elumaja (säilinud Jaani 18 vasakpoolne tiib) ning vajalikud kõrvalhooned.
Aastatel 1808–1843 oli krundi omanikuks Imukvere mõisa (Palamuse kihelkond Tartumaal) rentnik Carl Schulz. Vana puust elamu sai 1828. aastaks õuepoolse laienduse. Põhiliselt sellisel kujul on hoone säilinud tänapäevani ning linnakodaniku muuseumis on näha tolleaegne ruumide planeering.
1843 ostis kahe elumaja ja suure õunapuuaiaga krundi Tallinnast tulnud tislermeister Steinberg. Tisleritöökoja tarvis ehitas Steinberg uuele elumajale parempoolse tiiva. Tema järeltulijate omandusse jäid hooned kuni 1938. aastani.
1920–1938 tegutses õuepealses elumajas Jaani 18 tisler Steinbergi tütrepojale Hugo Gottfried Masingule (1873–1939) kuulunud teadusaparatuuri konstrueerimise töökoda. Siin koostöös Tartu Ülikooli professori Johann Vilipiga valminud uut tüüpi seismograafid töötasid omal ajal 23 seismoloogiajaamas üle kogu maailma.
1940. aastal natsionaliseeriti mõlemad krundil olevad elumajad.
1989. aastal anti auväärne maja Tartu linna omandisse ja pärast põhjalikku restaureerimist avati seal 1993. aastal 19. sajandi linnakodaniku muuseum.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Heivi Pullerits (2007). Linnamuuseum ja tema aeg. Tartu: Tartu Linnamuuseum.
- ↑ "Muuseumi lugu". Muuseumi koduleht. 2021. Vaadatud 07.01.2021.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum |