15,65-kroonine münt
Kullast 15,65-kroonise nimiväärtusega meenemünt lasti ametlikult käibele 26. märtsil 1999.
Viisteist krooni kuuskümmend viis senti | |
---|---|
(Eesti Vabariik) | |
Väärtus | 15,65 krooni |
Kaal | 1,73 g |
Läbimõõt | 13,92 mm |
Serv | sile |
Materjal | Au 900 |
Vermitud | 1999 |
Tiraaž | 5000 |
Avers | |
Kujundus | Eesti Vabariigi suur riigivapp |
Kujundaja | Tiiu Kirsipuu |
Revers | |
Kujundus | Muhu mänd |
Kujundaja | Tiiu Kirsipuu |
Selle kollektsionääridele mõeldud mündiga tähistati Eesti Panga asutamise 80. aastapäeva ja euro kasutuselevõttu. Selle maksimumtiraaž oli 5000.
Iga münt on paigutatud karbis asuvasse plastkapslisse ning iga mündiga käib kaasas sertifikaat, millel on mündi number. Ühe mündi hind Eesti Panga muuseumis oli 600 krooni (tiraaž müüdi läbi 2004. aasta keskel).
Mündi on verminud Austria Rahapaja (Münze Österreich) proof-kvaliteediga ning see on esimene Eesti Vabariigi münt, mille nimiväärtus ei ole täisarv.
Kujundus muuda
Mündi on kujundatud kunstnik Tiiu Kirsipuu.
Münt kaalub 1,73 grammi, selle diameeter on 13,93 millimeetrit ja serv on sile.
Avers muuda
Mündi esiküljel on Eesti Vabariigi suur riigivapp, mille kohal on sõnad "EESTI VABARIIK" ning all vermimise aasta "1999".
Revers muuda
Mündi tagaküljel on muhu mänd, mille ümber on spiraal ja poolringis 11 tähte koos nimiväärtusega "15,65 KROONI".
Sertifikaat muuda
Iga mündiga käib kaasas sertifikaat, millel on mündi number ning Eesti Panga presidendi Vahur Krafti pühendus eesti ja inglise keeles. Pühenduse eestikeelne tekst on järgmine:
1999. aastal täitub 80 aastat Eesti Panga asutamisest.
24. veebruaril 1919 kinnitati Eesti Panga põhikiri ja sama aasta 3. mail tehti esimene kanne Eesti Panga pearaamatusse.
1. jaanuaril 1999 võeti üheteistkümnes Euroopa riigis kasutusele ühisraha euro.
Tähistamaks neid kahte sündmust, on vermitud meenemünt nimiväärtusega 15,65 krooni.
Mündi tavatu nimiväärtus kajastab euro kurssi Eesti kroonides seisuga 1. jaanuaril 1999 (1 EUR = 15,65 EEK).
Mündi aversil on Eesti Vabariigi riigivapp.
Mündi reversil on Eestis väga vana ja levinud sümbol – muhu mänd, mille ümber keerdub arengut ja liikumist kujutav spraal. See saab alguse üheteistkümnest tähest, mis sümboliseerivad Euroopa Rahaliidu kolmanda etapiga liitunud riike.
Mündi on kujundanud eesti kunstnik Tiiu Kirsipuu.
Mündi sulami kullasisaldus on 900‰. Mündi töötluse kvaliteet on "PROOF", diameeter 13,92 mm ja mass 1,73 g.
Münte on vermitud 5000 ja vermijaks on Münze Österreich (Austria Rahapaja).
Vaata ka muuda
Välislingid muuda
- Mündi info Eesti Panga kodulehel
- Eesti Panga presidendi 25. märtsi 1999. a määrus nr 7 "Meenemündi käibelelaskmine" (RTL, 05.04.1999, 54, 732)