1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk

1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk (vene keeles 1-й Эстонский отдельный запасной стрелковый полк) oli Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse ohvitseride, allohvitseride ja reakoosseisu väljaõppeüksus, mis asutati veebruaris 1942.

1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk
Tegev 1942 – 1945
Riik NSV Liit
Eesti NSV
Kuuluvus Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpus
Suurus polk
6 617, 11.1942

1. Eesti Tagavara Laskurpolk, algselt 7. eesti laskurdiviisi tagavarapolk alustas tegevust Uraali sõjaväeringkonnas Sverdlovski oblastis 7. diviisi formeerimise asukohas veebruaris 1942. aastal.

Teise maailmasõja ajal juulis 1944 paiknes Eesti tagavarapolk Leningradi oblastis Veimarni raudteejaama lähedal, sõja lõppedes paigutati tagavarapolk algul Tartusse, kust see viidi hiljem koos teiste punaarmee eesti väeosadega Kloogale.

Juhtkond ja koosseis muuda

Polgukomandör
Polgukomissar

Koosseis muuda

Tagavarapolku kuulusid:

  • 4 laskurpataljoni;
  • kuulipildurite õppepataljon;
  • miinipildujate õppepataljon;
  • muude eriotstabeliste korpuse allüksuste õppeüksused.

25. oktoobril 1942 moodustati polgus suurtükiväedivisjon, automaaturite rood ja paranejate rood.

Põleng Porošino mäel muldonnis muuda

12. märtsi varahommikul 1943. aastal puhkes tagavarapolgu muldonnis tulekahju, kus hukkus 74 meest. Hukkunud maeti ühishauda. 1980. aastal maeti hukkunud ümber mõned kilomeetrid eemal asuvasse Kalinovka kalmistule. Haual on ka venekeelne mälestussammas, kus kuupäevaks on eksitavalt märgitud detsember.[1]

Viited muuda

  1. Edasi. 9/5. 1990.a.