1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk

1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk (vene keeles 1-й Эстонский отдельный запасной стрелковый полк) oli Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse ohvitseride, allohvitseride ja reakoosseisu väljaõppeüksus, mis asutati veebruaris 1942.

1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk
Tegev	1942 – 1945
Riik	NSV Liit Eesti NSV
Kuuluvus	Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpus
Suurus	polk 6 617, 11.1942

1. Eesti Tagavara Laskurpolk, algselt 7. eesti laskurdiviisi tagavarapolk alustas tegevust Uraali sõjaväeringkonnas Sverdlovski oblastis 7. diviisi formeerimise asukohas veebruaris 1942. aastal.

Teise maailmasõja ajal juulis 1944 paiknes Eesti tagavarapolk Leningradi oblastis Veimarni raudteejaama lähedal, sõja lõppedes paigutati tagavarapolk algul Tartusse, kust see viidi hiljem koos teiste punaarmee eesti väeosadega Kloogale.

Juhtkond ja koosseis

Polgukomandör

• major Villem Jakobson
• alampolkovnik Ralf Teiman
• major Karl Vinkel

Polgukomissar

• А. Borkman
• Erich Tarkpea

Koosseis

Tagavarapolku kuulusid:

• 4 laskurpataljoni;
• kuulipildurite õppepataljon;
• miinipildujate õppepataljon;
• muude eriotstabeliste korpuse allüksuste õppeüksused.

25. oktoobril 1942 moodustati polgus suurtükiväedivisjon, automaaturite rood ja paranejate rood.

Põleng Porošino mäel muldonnis

12. märtsi varahommikul 1943. aastal puhkes tagavarapolgu muldonnis tulekahju, kus hukkus 74 meest. Hukkunud maeti ühishauda. 1980. aastal maeti hukkunud ümber mõned kilomeetrid eemal asuvasse Kalinovka kalmistule. Haual on ka venekeelne mälestussammas, kus kuupäevaks on eksitavalt märgitud detsember.