Aleppo

Aleppo (varem ka Haleb, ar حلب Ḩalab) on linn Süürias, Ḩalabi provintsi (Muḥāfaẓat Ḥalab) halduskeskus. See asub Süüria loodeosas.

Aleppo
araabia حلب Ḩalab
Pindala	190 km²
Elanikke	2 003 671 (2021)
Koordinaadid	36° 12′ N, 37° 10′ E

Suurem osa elanikest on araablased. Suuremad vähemused on kurdid ja armeenlased.

Alates 1986. aastast kuulub Aleppo vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse. Alates 1993. aastast on seda rahvusvahelise arengukoostööorganisatsiooni GTZ (Deutsche Gesellschaft für Technische Zusammenarbeit GmbH), Aga-Khani kultuuripärandi arenguvõrgustiku ja Araabia sotsiaal- ja majandusarengu fondi toel restaureeritud. 2004. aastal pälvis projekt Harvardi disainikooli linnaehituse auhinna. Aleppo on alates 2013. aastast Süüria kodusõja tõttu UNESCO maailmapärandi ohustatud maailmapärandiobjektide nimekirjas.

Ajalugu

Muistne linn Aleppo
UNESCO maailmapärand
Aleppo
Asukoht	Süüria
Tüüp	kultuurimälestis
Kriteeriumid	III, IV
Viited	21
Piirkond*	Araabia
Nimekirja arvatud	1986 (10. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Aleppo antiikajal

Aleppo on piirkonna üks vanimaid linnu. Alates 1800. aastast eKr oli Aleppo Jamhadi kuningriigi keskus Põhja-Süürias. XVI sajandil eKr vallutasid linna hetiidid. 800 eKr läks linn assüürlaste kätte. Aastal 333 eKr vallutas linna Aleksander Suur. Pärast viimase surma langesid Süüria alad tema väepealiku Seleukos I kätte, kes rajas sinna hellenistliku asumi, mille nimetas Makedoonia linna järgi Beroiaks. Seleukiidide kätte jäi linn aastani 88 eKr, mil selle hõivas Armeenia kuningas Tigranes Suur. Aastal 64 eKr liideti linn Rooma keisririigiga ja sellest sai Süüria provintsi osa. Pärast Rooma impeeriumi jagunemist Lääne- ja Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririigiks kuulus linn viimase koosseisu.

Linn keskajal

Linn oli Bütsantsi valdus VII sajandi alguseni. Lühikest aega kuulus see Sassaniididele, kuid aastal 637 vallutasid selle araablased ja linnast sai kalifaadi osa. 945. aastal rajasid Hamdaniidid iseseisva Aleppo emiraadi, mille keskus oli Aleppo. Hamdaniididele kuulus linn aastani 1004; lühikest aega aastatel 974–987 oli linn Bütsantsi koosseisus. Aastail 1016−1025 valdas linna Egiptuse Fatimiidide dünastia, keda esindas kohapeal asehaldur. Seejärel vallutasid Aleppo Mirdasiidid, kes valitsesid seda 1080. aastani. 1086. aastal vallutasid linna Seldžukid, kes jäid võimule 1117. aastani. Nende ajal 1098. aastal piirasid ristisõdijad linna, kuid tulemusteta. 1117−1128 oli Aleppo Artukiidide dünastia võimu all. Ristisõdijad püüdsid linna aastal 1124 vallutada, kuid ka seekord jäi see tulemusteta. 1135−1183 oli Aleppo Zengiidide emiraadi pealinn. Seejärel kuulus see ligi sajandi (1183−1260) Aijubiididele. Järgnevalt langes linn Egiptuse mamelukkide kätte, kes valdasid seda XVI sajandi alguseni. 1260 rüüstasid linna mongolid, aastal 1400 Timuri väed. XVI sajandi algul oli linnas 50 tuhat elanikku.

Osmanite impeeriumi osana

Mamelukkidega peetud sõja tulemusena liitis Türgi sultan Selim I Aleppo aastal 1516 oma impeeriumiga. Kuni 1534. aastani oli see allutatud Damaskuse elajetile. Seejärel oli see aastatel 1534−1864 Aleppo elajeti pealinn. XVI ja XVII sajandi oli see Osmanite riigi suuruselt kolmas linn. Haldusreformiga sai Aleppost 1866. aastal samanimelise vilajeti keskus. Selline korraldus jäi kehtima 1918. aastani.

XIX sajandi alguses oli Aleppos 200 000 elanikku. See oli tähtis kaubandus- ja tööstuskeskus, mille kaudu varustati kogu Lähis-Ida siidi, paberi, villa ja brokaadiga. Linna heaolu lõpetasid 24. augustil 1822 toimunud maavärisemine, 1827. aasta katkupuhang ja 1827. aasta kooleraepideemia. Sajandi keskel sai Aleppo tuntuks kristlaste genotsiidiga. Sellele vastuseks 1850 puhkenud kristlaste ülestõusu uputasid Kerim-paša ja tema kindralid verre.

Aleppo tänapäeval

Aleppo oli 2006. aastal islami kultuuripealinn.

Varia

9. augustil 1138 raputas linna ja ümbruskonda hävitav maavärin. Kuigi selle aja kohta saavad arvestused olla vaid ligikaudsed, on hukkunute arvuks oletatud 230 tuhat, mis teeks sellest hukkunute arvult 4. maavärina inimkonna ajaloos.

Majandus

Ajalooliselt on Aleppo tänu asukohale kaubateede ristumiskohal olnud piirkonna üks suuremaid kaubalinnu. Ottomani impeeriumi ajal võis öelda, et see oli riigi suuruselt ja arengult kolmas kaubandus- ja tööstuskeskus Konstantinoopoli ja Kairo järel. Aastal 1885 asutati Aleppo kaubanduskoda, mis oli esimene Lähis-Idas ja araabia maailmas.

Tuntud inimesi Aleppost

• Philipp Stamma, maletaja. Tema auks on Lipugambiiti nimetatud ka Aleppo gambiidiks.

Uudistes

2012

• 10. veebruar 2012, Süüria suurlinnas kärgatasid plahvatused
• 24. juuli 2012, Aleppos käib lahing ajaloolises vanalinnas
• 25. juuli 2012, Süüria valitsus koondab vägesid Aleppo piirkonda
• 26. juuli 2012, Damaskuses ja Aleppos käib endiselt intensiivne lahingutegevus
• 27. juuli 2012, USA: Assadi väed valmistuvad Aleppo linnas veresaunaks
• 28. juuli 2012, Erdogan: Aleppos toimuva suhtes ei tohi pealtvaatajaks jääda
• 28. juuli 2012, Lavrov: ei maksa eeldada, et Süüria valitsus laseb end kukutada
• 30. juuli 2012, USA kaitseminister: Aleppost saab Bashar al-Assadi kirstunael
• 30. juuli 2012, Süüria mässulised: valitsus pole Aleppot enda valdusse saanud
• 31. juuli 2012, ÜRO: tuhanded inimesed on Aleppo linnas lõksus
• 31. juuli 2012, Aleppo lahingud jätkuvad mitmendat päeva
• 1. august 2012, ÜRO vaatlejate hinnangul eskaleerub Süüria konflikt iga päevaga

2016

• 6. aprill 2016, Süüria valitsusväed alustasid pealetungi Aleppo eeslinnale
• 23. aprill 2016, Süürias Aleppos hukkus taas õhurünnakutes 12 inimest
• 24. aprill 2016, Süürias Aleppos hukkus rünnakutes 26 inimest
• 28. aprill 2016, Fotod ja video: Aleppo haiglat tabasid õhurünnakud, hukkus ligi 30 inimest
• 30. aprill 2016, Moskva ei survesta Assadi Aleppo lähistel sõjategevust peatama
• 1. mai 2016, Nädalaga on Süürias Aleppos hukkunud 250 inimest
• 2. mai 2016, Kerry: Süüria konflikt on mitmes mõttes kontrolli alt väljunud, Al-Jubeir nimetas olukorda Aleppos "humanitaarseaduse kuritegelikuks rikkumiseks" ...
• 21. juuli 2016, Samuti tabasid valitsuse rünnakud mässuliste kontrolli all olevaid Aleppo linnaosi, kus hukkus 15 inimest, nende seas viis last.
• 22. juuli 2016, 15:06, Aleppos hukkus tunneliplahvatuses ligi 40 valitsusvägede sõdurit, Aleppo oli enne kodusõja lahvatamist 2011. aastal Süüria majanduskeskuseks.

2017

• "Tagasiteed ei ole". Autorid Hille Hanso ja Ene-Maris Tali, režissöör Sander Allikmäe, toimetaja Marika Kaasik, ETV, 23. november 2017 (Saade jutustab kolme Aleppost, Süüria suurimast linnast, sõja jalust põgenenud inimese – Marwa, Fuadi ja Hani loo.)

Vaata ka

• Aleppo koodeks
• Süüria kodusõda

Välislingid

 Aleppo – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• The Director-General of UNESCO appeals for the Protection of the World Heritage City of Aleppo
• ICOMOS warns on Aleppo’s cultural heritage
• Jacob Simkin, Aleppo: a Syrian nightmare – in pictures. The Guardian
• Viimased mehed Aleppos (Taani/Süüria/Saksa 2017) andmekogus IMDb (inglise)
• 14. sept 2019, Eva zu Beck, ALEPPO, SYRIA, What's It Like to Be a Tourist in ALEPPO in 2019?
• 27. okt 2019, Aleppo before and after the war