Žeimenys
Žeimenys on järv Leedus Švenčionyse rajoonis, merepinnast 145,7 meetri kõrgusel. Järv jääb Aukštaitija rahvusparki. Põhjas piirneb see Ignalina rajooniga.
| Žeimenys | |
|---|---|
 Žeimenys | |
| Valgla maad | Leedu |
| Sissevool | Šakarva, Laukupė, Kretuona, Baltelė |
| Väljavool | Žeimena |
| Pindala | 4,438 km² |
| Pikkus | 11,2 km |
| Laius | 2,1 km |
| Keskmine sügavus | 6,9 m |
| Suurim sügavus | 23,5 m |
| Koordinaadid | 55° 17′ N, 26° 4′ E |
  | |
Järv paikneb jääajal tekkinud piklikus põhja-lõuna sihilises lohus. Selle põhjaosas on nii ida- kui lääneküljes abajad. Kaldad on üldiselt kõrged (10–15 meetrit). Lõuna- ja edelakaldad on soostunud, ülejäänud metsased. Kohati esineb järve kallastel terrasse. Kaldajoone pikkus on 36,1 km, koos saartega aga 38,8 km. Järves on kaksteist saart. Kolm saart on järve lõunaosas (0,91 ha, 0,37 ha ja 0,05 ha), kolm saart keskosas (0,36 ha, 0,15 ha ja 0,07 ha) ning kuus saart on läänepoolses abajas (0,57 ha, 0,55 ha, 0,24 ha, 0,22 ha, 0,05 ha ja 0,01 ha).
Kaldariba on liivane või kruusane. Põhi on ebatasane, seda katab 90 % ulatuses põhjamuda. Asulatest jäävad järve kallastele Šakarva, Pelekas, Kretuonėlė, Kaltanėnai, Ožkiniai, Obelų Ragas, Pažeimenys, Padumblys, Senieji Bajorai, Naujieji Bajorai. Järve ääres on kuus turismitalu. Selle kallastele on rajatud kümme puhke- ja laagripaika.[1]
Kaladest elavad järves ahven, haug, särg, roosärg, linask, koger, nurg, viidikas, kiisk, säinas, rääbis, peipsi tint, lõhe, järveforell ja vikerforell.[2]
Järve suubuvad Kretuonase järvest algav Kretuona, Laukojyisist algav Laukupė, Ūsiai järvest algav Baltelė, Šakarva ja üks nimetu oja. Välja voolab Žeimena jõgi. Järv asub merepinnast 138,3 meetri kõrgusel. Vee läbipaistvus on suvel 3 meetrit. Aastal 1967 moodustati järve äärde linnukaitseala.