Valgevene ladina tähestik
Valgevene ladina tähestik, tuntud ka kui łacinka (valgevene kürillitsas беларускі лацінскі алфавіт, лацінка; valgevene ladinas biełaruski łacinski ałfavit, łacinka) on ladinakirjaline tähestik valgevene keele jaoks.
Valgevene ladina tähestik sarnaneb sorbi tähestikuga, kuid sisaldab ka poola ja tšehhi tähestiku tunnuseid.
Valgevene ladina tähestikku kasutati Valgevene aladel 16. sajandist kuni 1930. aastateni. 1918. aastal ilmus Vilniuses Branisłaŭ Taraškieviči Valgevene keele grammatika kooliõpik nii kürillitsas kui ka ladina kirjaviisis ("Biełaruskaja hramatyka dla škoł").
Saksamaa poolt 1940. aastatel okupeeritud Valgevene aladel kasutati łacinka't ainsa valgevene keele ametliku kirjana.
Tänapäeval kasutatakse valgevene keeles põhiliselt kürillilist kirja. Łacinka't pruugitakse vähe. Vahel võib leida teatriafišše łacinka's (näiteks Janka Kupała Akadeemilise Rahvusteatri lavastuse "Vykradańnie Eŭropy, albo Teatr Uršuli Radzivił" (’Euroopa röövimine ehk Uršula Radziviłi teater’) afišš Minskis 2011. aastal). Valgevene kirjanikelt on ilmunud üksikuid teoseid łacinka's[1].
Tähestik muuda
| A a | B b | C c | Ć ć | Č č | D d | Dz dz | Dź dź |
| Dž dž | E e | F f | G g | H h | Ch ch | I i | J j |
| K k | L l | Ł ł | M m | N n | Ń ń | O o | P p |
| R r | S s | Ś ś | Š š | T t | U u | Ŭ ŭ | V v |
| Y y | Z z | Ź ź | Ž ž |
Kürillitsa ja łacinka vastavustabel muuda
Allpool on äratoodud valgevene kürillitsa tähed ja neile vastavad tähed (täheühendid) łacinka's.[2]
| Kürillitsa >> | Łacinka |
|---|---|
| а | a |
| б | b |
| в | v |
| г | h / g¹ |
| д | d |
| дз | dz / dź² |
| дж | dž |
| е | je / ie / e³ |
| ё | jo / io / o³ |
| ж | ž |
| з | z / ź² |
| і | i |
| й | j |
| к | k |
| л | ł / l⁴ |
| м | m |
| н | n / ń² |
| о | o |
| п | p |
| р | r |
| с | s / ś² |
| т | t |
| у | u |
| ў | ŭ |
| ф | f |
| х | ch |
| ц | c |
| ч | č |
| ш | š |
| ы | y |
| ь | — |
| э | e |
| ю | ju / iu / u³ |
| я | ja / ia / a³ |
| ' | ülakoma ei kasutata |
Märkused
¹ Esimene variant helilise velaarse frikatiivi [г] märkimiseks; teine variant (harvaesinev) sulghääliku [ґ] tähistamiseks
² Esimene variant kui дз, з, н, с järel puudub ь; teine variant kui ь järgneb
³ Esimene variant sõna alguses, täishääliku ees, samuti ў ja ь järel; teine variant kaashääliku järel (välja arvatud ў ja л); kolmas variant л järel
⁴ Esimene variant sõna lõpus ja enne а, о, у, ы, э; teine variant enne ь, е, ё, ю, я, і
Valik isiku- ja kohanimesid łacinka's muuda
Märkus: Sulgudes on taraškievica'st konverteeritud łacinka'sse
- Янка Купала >> Janka Kupała
- Аляксандр Лукашэнка >> Alaksandr Łukašenka (Alaksandar Łukašenka)
- Святлана Ціханоўская >> Sviatłana Cichanoŭskaja
- Уладзімір Макей >> Uładzimir Makiej (Uładzimier Makiej)
Łacinka ja Vikipeedia muuda
Ladina kirjaviisi kasutavatest Vikipeedia keeleversioonidest on kaks sellist, mis kasutavad Valgevene isiku- ja kohanimede kirjutamisel łacinka't (eesti- ja võrukeelne).
Valgevenekeelne Vikipeedia (łacinka) muuda
2021. aasta novembris hakati looma łacinka'l põhinevat Valgevene vikipeediat (Biełaruskaja Wikipedyja łacinkaj). Artiklite alustekstid võeti valgevenekeelsest taraškievica vikipeediast, mis konverteeriti łacinka'sse. Esimene artikkel, mis avaldati, oli "Łacinka".[3]
Esialgu asub see projekt suhtlusvõrgustiku VKontakte platvormil.[3]
2022. aasta lõpu seisuga on projekt soikunud.[3]
Viited muuda
- ↑ Уладзімір Арлоў выдаў новую кнігу паэзіі лацінкай. budzma.org, 21. august 2012
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Беларуский алфавит. knihi.com
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Biełaruskaja Wikipedyja łacinkaj. Volnaja encyklapedyja. vk.com
Välislingid muuda
Valgevene ladina tähestik – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Valgevene kürillitsas toodud sõnade latiniseerimise konverter (rippmenüüst valik classical annab tulemuse łacinka's)
