Ārlava vald

Ārlava vald (läti keeles Ārlavas pagasts) on vald Lätis Talsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Valdemārpilsi linna ja Īve, Lube, Valdgale, Vandzene ning Laidze vallaga, lisaks veel Roja piirkonnaga.

Ārlava vald

läti Ārlavas pagasts

Pindala: 134,5 km²
Elanikke: 791 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,9 in/km²
Keskus: Valdemārpils
Valdemārpils lauku teritorija LocMap.png
Ārlava mõisa peahoone

Valla pindala on 134,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 935 inimest.[2] Valla keskus on Valdemārpilsi linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu. Vallamaja asub aadressil Raiņa iela 16, vallavanem on Andris Grīnbergs.[3]

Suuremad järved on Sasmaka järv ja Lubezersi järv. Suurimaks jõeks on Sasmaka järvest algav Mazroja jõgi.

AjaluguRedigeeri

Vald on vana liivlaste ja kuralaste asuala. Haldusüksusena moodustati see aastal 1666, valla vana saksakeelne nimi oli Erwahlen. Esimese Läti vabariigi ajal oli see Talsi maakonna suurim vald, mille pindala oli 226,9 km². Aastal 1925 oli seal 3764, aastal 1930 4048 ja aastal 1935 4257 elanikku. Tänapäeva vald moodustab toonase valla keskosa, lisaks kuuluvad selle alla suurem osa endisest Lubezersi vallast ja peaaegu kogu endine Nogale vald.

Aastal 1945 moodustati Ārlava vallas Ārlava, Īve, Valdemāri, Ziedoņi ja Lube külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1956 liideti Ārlava külanõukogu Valdemārpilsi linnaga ja moodustati Valdemārpilsi linna maaterritoorium. Aastal 1965 liideti sellega osa Lube ja Vandzene külanõukogudest.[4] 2009. aastast kuuluvad valla alad Talsi piirkonda. Aastal 2010 moodustati maaterritooriumist Ārlava vald.[5] Aastal 2011 liideti osa valla maadest Valdemārpilsi linnaga.[6]

Kaitstavad objektidRedigeeri

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Nogale mõisa süda, sealhulgas park, häärber ja pruulikoda, häärberi kümme lage, kamin ja kaks kamin-ahju, Bašķiņkalnsi linnamägi, hiiepaik Ozoli Pühamägi ja Birznieki Kuradilaeva muinaskalmed.[7] Kohaliku kaitse all on kultuurimälestistest Nogale mõisa tallid, teenijate maja ja kõrts, lisaks veel Zošukrogsi keskaegne kalmistu sealsete ristikividega ja Klāšase keskaegne kalmistu.[8]

Looduskaitse all on Jāņis Metuzala dendraarium, osaliselt jääb valda ka Zemgaļi soo hoiuala. Looduskaitse all on 16 põlispuud, sealhulgas ka Sasmaka Ebajumalate pärn.[9]

AsustusRedigeeri

Aastal 2011 elas vallas 976 lätlast, 11 venelast, 12 valgevenelast, 9 ukrainlast, 9 poolakat ja 8 leedulast.[10]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [11]
Ambrakas mazciems 22 (2020)
Ārlava mazciems
Cunces skrajciems
Jaunciems mazciems 32 (2020)
Kroņmuiža mazciems 20 (2020)
Laukmuiža skrajciems 18 (2006)
Lubezere vidējciems 175 (2020))
Nogale vidējciems 49 (2020)
Poprags skrajciems

Ülejäänud valla elanikud elasid küladesse mitte kuuluvates taludes.

ViitedRedigeeri