Ava peamenüü

Ārlava vald (läti keeles Ārlavas pagasts) on vald Lätis Talsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Valdemārpilsi linna ja Īve, Lube, Valdgale, Vandzene ning Laidze vallaga, lisaks veel Roja piirkonnaga.

Ārlava vald

läti Ārlavas pagasts

Pindala: 134,5 km²
Elanikke: 791 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,9 in/km²
Keskus: Valdemārpils
Valdemārpils lauku teritorija LocMap.png
Ārlava mõisa peahoone

Valla pindala on 134,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 935 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 976 lätlast, 11 venelast, 12 valgevenelast, 9 ukrainlast, 9 poolakat ja 8 leedulast.[3] Valla keskus on Valdemārpilsi linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu. Vallamaja asub aadressil Raiņa iela 16, vallavanem on Andris Grīnbergs.[4]

Vald on vana liivlaste ja kuralaste asuala. Haldusüksusena moodustati see aastal 1666, valla vana saksakeelne nimi oli Erwahlen. Esimese Läti vabariigi ajal oli see Talsi maakonna suurim vald, mille pindala oli 226,9 km². Aastal 1925 oli seal 3764, aastal 1930 4048 ja aastal 1935 4257 elanikku. Tänapäeva vald moodustab toonase valla keskosa, lisaks kuuluvad selle alla suurem osa endisest Lubezersi vallast ja peaaegu kogu endine Nogale vald.

Aastal 1945 moodustati Ārlava vallas Ārlava, Īve, Valdemāri, Ziedoņi ja Lube külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1956 liideti Ārlava külanõukogu Valdemārpilsi linnaga ja moodustati Valdemārpilsi linna maaterritoorium. Aastal 1965 liideti sellega osa Lube ja Vandzene külanõukogudest.[5] 2009. aastast kuuluvad valla alad Talsi piirkonda. Aastal 2010 moodustati maaterritooriumist Ārlava vald.[6] Aastal 2011 liideti osa valla maadest Valdemārpilsi linnaga.[7]

Suuremad järved on Sasmaka järv ja Lubezersi järv. Suurimaks jõeks on Sasmaka järvest algav Mazroja jõgi.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Nogale mõisa süda, sealhulgas park, häärber ja pruulikoda, häärberi kümme lage, kamin ja kaks kamin-ahju, Bašķiņkalnsi linnamägi, hiiepaik Ozoli Pühamägi ja Birznieki Kuradilaeva muinaskalmed.[8] Kohaliku kaitse all on kultuurimälestistest Nogale mõisa tallid, teenijate maja ja kõrts, lisaks veel Zošukrogsi keskaegne kalmistu sealsete ristikividega ja Klāšase keskaegne kalmistu.[9]

Looduskaitse all on Jāņis Metuzala dendraarium, osaliselt jääb valda ka Zemgaļi soo hoiuala. [10]

Vallas on üheksa küla. Kaks küla olid staatusega vidējciems – Lubezere 190 elanikuga aastal 2017 ja Nogale 49 elanikuga aastal 2017. Viis küla on staatusega mazciems – Ambrakas 25 elanikuga aastal 2017, Ārlava, Jaunciems 34 elanikuga aastal 2017, Kroņmuiža 22 elanikuga aastal 2017 ja Laukmuiža 18 elanikuga aastal 2006. Kaks valla küla on staatusega skrajciems – Cunces ja Poprags. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

ViitedRedigeeri