Ādaži vald (läti keeles Ādažu pagasts) on vald Lätis Ādaži piirkonnas. Asub Riiast kirdes.

Ādaži vald

läti Ādažu pagasts

Vapp
Vapp

Pindala: 154,1 km²
Elanikke: 5361 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 34,8 in/km²
Keskus: Ādaži

Vald piirneb sama piirkonna Ādaži linna ja Carnikava vallaga, Saulkrasti piirkonna Sēja ja Saulkrasti vallaga, Sigulda piirkonna Inčukalnsi vallaga ning Ropaži piirkonna Garkalne vallaga.

Ajalugu

muuda

Valla eellaseks oli Ādaži kihelkond. Seal asunud Ādaži mõisa pindala oli 1920. aasta agraarreformi eel 1358 ha. Iļķēni mõisa pindala oli 475 hektarit, Remberģi mõisale kuulus 761 hektarit, Stāle mõisale 252 hektarit, Berģumuiža mõisale 215 hektarit, Alderi mõisale 93 hektarit, Ādaži kirikumõisale 57 hektarit, Baloži mõisale 24 hektarit ja Kluse mõisa kohale kujunenud obrokikohuslasele 12,6 hektarit maad.[2]

Aastal 1935 oli valla pindala 402 km² ja seal oli 3338 elanikku.[3] Ādaži vallas moodustati aastal 1945 Ādaži, Berģi, Carnikava ja Garkalne külanõukogu, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1954 liideti Ādaži külanõukoguga likvideeritav Carnikava külanõukogu. Aastal 1974 liideti sellega likvideeritava Mangaļi külanõukogu Ādaži kolhoosi maad, ent osa maid liideti Berģi külanõukoguga. Aastal 1977 liideti sellega osa likvideeritavast Berģi külanõukogust, lisaks veel osa Vangaži ja Garkalne külanõukogust.[4]

Aastal 1990 moodustati Ādaži külanõukogust vald. Aastal 1992 eraldati sellest moodustatava Carnikava valla alad. 2006. aastal moodustati vallaga samades piirides Ādaži piirkond (1. järgu haldusüksus). 2021. aastal liideti Carnikava piirkond Ādaži piirkonnaga, piirkond ise oma vanades piirides moodustas aga piirkonnas Ādaži valla. Aastal 2022 sai Ādaži linnaõigused ja selle maad eraldati vallast.[5]

Loodus

muuda

Valda läbib Koiva jõgi. Sellest saab alguse Koiva-Baltezersi kanal.

Suuremad järved on Lielais Baltezers ja Mazais Baltezers. Vald piirneb Lilaste järvega.

Looduskaitse all on Leiputrija pärn, Vinduļi pärn, Oliņi mitmetüveline tamm, Oliņi tammed ja Koiva-Baltezersi kanali tamm. Lisaks on vallas looduskaitse all arvukalt nimetuid põlispuid. Valda jääb osaliselt Ādaži maastikukaitseala, mille alale jääb ka Lieluika ja Mazyuika järvede kaitseala pindalaga 192 hektarit. Osaliselt jääb sinna ka Lielais Baltezersi saarte kaitseala.[6]

Kaitstavad objektid

muuda

Muinsuskaitse all on riiklike mälestistena Baltezersi ehk Ādaži kirik koos selle kahe portaaliga, ja Baltezersi kalmistul asv kommunismiohvrite matmispaik koos selle mälestussambaga.[7]

Rahvastik

muuda

Arvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Ādaži valla elanikest lätlasi 7434, venelasi 1871, ukrainlasi 199, valgevenelasi 189, poolakaid 108 ja leedulasi 50.[8]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[9]
Alderi vidējciems 391 (2020)
Āņi skrajciems 87 (2020)
Atari vidējciems 126 (2020)
Baltezers lielciems 912 (2020)
Birznieki skrajciems 74 (2020)
Divezeri skrajciems 56 (2020)
Eimuri skrajciems 40 (2020)
Garkalne lielciems 912 (2020)
Iļķene mazciems 77 (2020)
Kadaga lielciems 2230 (2020)
Smilgas vasarnīcu ciems
Stapriņi lielciems 581 (2022)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latviešu konversācijas vārdnīca. I. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 1427. sleja.
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. «Ādaži kļūst par pilsētu!»
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 27.07 2023
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda