Ādaži ordulinnus

Ādaži ordulinnus oli Liivi ordule kuulunud linnus, mis asus Lätis Riia linna Bukulti asumis. Linnuse asukoht oli Jaunciema gatve 8 ümbruses, Jugla kanali kaldal.

Asendikaart

Ādaži ehk Neuermühleni linnuse varemed. Johann Christoph Brotze

Nimekujud

Ladina keeles on ordulinnuse kohta kasutatud nimekuju Novum Molendinum. Saksa keeles kasutusel olnud nimekuju on Neuermühlen, selle järgi tunti vanasti ka Bukulti piirkonda Neuermühleni või lätipäraselt Neiermīle nime all. Vanemad nimekujud on Nien-Mohlen, Niegenmollen, Nymolen.

Ajalugu

Ordulinnus ehitati XIII sajandil Riiast Gauja jõe äärde viiva tee ehk Via magna kõrvale. Linnuse lähedal oli paik, kus tee ületas Jugla järve ja Ķīšezersi vahelise Jugla jõe. Algselt kandis kindlus nime Novum Molendinum ehk Uus veski (Vana veski oli Mīlgrāvise kaldal asuv Dünamünde kloostri veski), nii et tõenäoliselt tekkis see alguses kindlustatud veskikohana. Kuna toona muutusid Liivi ordu ja Riia linna vahelised suhted pingeliseks, siis ehitati veski kindluseks ümber.

Täpne ordulinnuse rajamise aeg pole teada, ent aastal 1299 oli seal vangis Riia peapiiskop. Balthasar Russowi Liivimaa kroonika kohaselt ründasid ordulinnust aastail 1298 ja 1345 leedulased.

XIV ja XV sajandil laiendati kindlust ja ehitati seda tugevamaks. Aastal 1558 põletasid Riia peale tungivad Vene väed kindluse maha, aga aastaks 1586 oli kindlus taas üles ehitatud. Aastal 1587 peeti ordulinnuses Liivimaa maapäeva. Aastal 1656 hävitasid Vene väed taas linnuse ja enam seda üles ei ehitatud.

Aastal 1706 lammutati kindluse varemed lõplikult. Kive kasutati Bukulti mõisa ehitamiseks, samuti veeti neid Daugavgrīva kindluse ehitusele. Säilis vaid üks torn, mis lasti õhku aastal 1968.

XVII sajandil rajati ordulinnuse varemete juurde Peterburi–Riia postimaantee Ādaži hobupostijaam.

Ehitus

Linnus asus Jugla järve veskit toitva oja vetest ümbritsetud künkal. Vallikraavi veetaset reguleeris veski. Nelinurkse konvendihoone tüüpi kindluse kolmes nurgas paiknesid tornid.

XIV sajandil oli künkal ainult nelinurkne kindlus, mille peavärav oli loodeküljes. Kindluse küljed olid ligikaudu 40 meetrit pikad. Toona oli kindlusel vaid üks torn, mis asus põhjanurgas. Kroonikate põhjal oli värava ees ka eeslinnus. XV sajandi lõpuks olid lisandunud ka teised Ādaži ordulinnuse tornid, mis paiknesid ida- ja läänenurkades. Nende tornide diameetrid olid 12 ja 14 meetrit.

Praegune seisukord

Tänaseks ei ole Ādaži ordulinnusest maapinnal säilinud ainsatki detaili. Viimased säilinud osad olid vesiveski jäänused ja kindluse nurgatorni varemed, aga kui ordulinnuse territoorium XX sajandi keskel Nõukogude sõjaväe valduses oli, siis hävitati need. Linnuse müürid võivad olla säilinud maa sees.

Välislingid

• Sissekanne Riia mõisate veebisaidil (läti keeles)
• Sissekanne Läti mõisate veebisaidil (läti keeles)