Ülo Keedus (17. mai 1929 Tartu4. september 1991 Tallinn) oli eesti purilendur, lendur, langevarjuinstruktor ja harrastusfilmioperaator.

Haridus muuda

Ta lõpetas 1948. aastal Tallinna Elektromehaanika Tehnikumi ja 1951. aastal Sassovo tsiviillennukooli.

Lennundus muuda

Ülo Keedus hakkas langevarjuhüppeid tegema 1946. aastal. Järgmisel aastal astus esimestele sõjajärgsetele mootorlendurite kursustele, mille lõpetas 1948. aastal.

Ta tuli aastatel 1957 ja 1960 purilennus Eesti meistriks. Kokku sooritas ta 921 langevarjuhüpet ja lendas üle 4000 tunni.[1]

Ta töötas 1949–1975 OSOAVIAHIMi Tallinna Aviotehnilise Klubi, hiljem ALMAVÜ Tallinna Aeroklubi lendurina ja langevarjuinstruktorina.

Ülo Keedus oli üks purilennuki HLK-1[2] (esmalend 1958. aastal[3]) kolmest konstruktorist koos Endel Helme ja Illar Lingiga.

Keedus on õpikute "Purilend" (Eesti Riiklik Kirjastus, 1962) ja "Kukkumisest maandumiseni" (Valgus, 1981) autor. Aastail 1988–1991 ilmus ajakirjas Tehnika ja Tootmine tema kirjutatud 34-osaline käsiraamat filmiamatööridele "Kodukino ABC".

1975. aastast kuni surmani töötas Keedus Tallinna Puhkeparkide Direktsiooni filmiamatööride klubis metoodikuna.

Isiklikku muuda

Tema poeg Sulev Keedus on eesti filmirežissöör[4].

Filmid muuda

  • 1984 "Tõru" – režissöör, operaator, monteerija
  • 1984 "Kell kolm kivi kõrval" – režissöör, operaator
  • 1984 "Kaukasuse vallutamine" – režissöör, operaator
  • 1984 "Bibliopolis X" – operaator
  • 1985 "Valikuvabadus" – operaator, monteerija
  • 1986 "Langevarjurid Kohtla-Järvel" – operaator
  • 1987 "Trööst" – operaator
  • 1987 "Tallinna Linnamuuseum 1937–1987" – operaator
  • 1987 "Jüri Arrak – 50" – operaator
  • 1989 "Herman Evert" – operaator
  • 1990 "Siim Annuse tuled"

Viited muuda

  1. https://www.esbl.ee/biograafia/%DClo_Keedus
  2. http://www.muis.ee/museaalview/80095
  3. Teedel Õhuavarustesse, Ants Künnapuu, Tallinn, "Valgus" 1979, lk. 126
  4. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 13. mail 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid muuda