Ülisuurslaalom

Ülisuurslaalom või ka supersuurslaalom (super-G) on mäesuusatamise ala, kus on ühendatud kiirlaskumise ja suurslaalomi tehnika. Kiirlaskumist meenutab see sellepärast, et harilikult võisteldakse kiirlaskumisrajal, mida on paarisaja meetri võrra lühendatud ja võistlustel on üks laskumine ning laskumine kestab enam-vähem sama kaua kui kiirlaskumises. Kiirus ei tõuse ülisuurslaalomis nii suureks kui kiirlaskumises ja rajal on rohkem kurve. Suurslaalomiga võrreldes on super-G kiirem.

Ülisuurslaalomis on meeste raja kõrgustevahe 500–600 meetrit ja naistel vastavalt 350–600 meetrit. Kurvide maksimummäär on 10% kõrgustevahest. Minimaalselt on meestel 35 ja naistel 30 väravad, kuid mitte arvestades stardi- ja finišiväravat. Ülisuurslaalomis on kasutusel kahte moodi väravaid: horisontaalsed (lahtine) ja vertikaalsed (kinnine). Lahtised väravad on 6–8 meetrit laiad ja asuvad üksteisest vähemalt 25 meetri kaugusel, kinnised väravad on 8–12 meetrit laiad ja nendevaheline kaugus on vähemalt 15 meetrit.

Ülisuurslaalomis kasutatakse samu suuski kui kiirlaskumises ja need on 208–235 cm pikkused.

Ülisuurslaalom oli maailmameistrivõistluste kavas esimest korda 1987. aastal ja olümpiamängude kavas 1988. aastal.

Vaata ka muuda