Ületav mõistmine

Ületav mõistmine, sanskriti keeles prajñāpāramitā[1] on mahajaana budismis kõige olulisem ületav toiming.

Prajñāpāramitā on liitsõna, mis koosneb kahest osast: prajñā ja pāramitā. Pāramitā koosneb omakorda kahest sõnast: pāram ja itā, kus i on verbijuur, mis tähendab ‘minema’, grammatiliselt mineviku passiivi partitsiibi vormis, seega ita tähendab siis ‘mindus’, aga pikk ā on lõpus sellepärast, et see sõna on naissoost. Pāram on akusatiiv sõnast pāra, mis tähendab ‘teist kallast’. Pāramitā on niisiis ‘teisele kaldale mindus’. Prajñā koosneb eesliitest pra ja verbijuurest jñā – ‘teadma’. Pra on tähtsustav eesliide ning prajñā tähendab siin eelkõige ‘mõistmist’[2], taipamist või intuitsiooni. Prajñāpāramitā on seega ‘ületav mõistmine’, 'täielik arusaamine' või 'taipamine'.

Mahajaana käsitluse kohaselt ei saa ilma ületava mõistmiseta teisi ületavaid toiminguid tegelikult ületavateks pidadagi; seega on ületav mõistmine ühelt poolt teiste ületavate toimingute alus, teiselt poolt aga nende kõrgeim tase.[3]

Ületav mõistmine on keskne mõiste ületava mõistmise suutrates, kus seda peetakse bodhisattva arengutee kõrgeimaks astmeks, ehkki bodhisattva kümne taseme õpetuses vastab see alles kuuendale. Ületav mõistmine on vastukaaluks kõige põhilisemale meeleplekile, teadmatusele ehk rumalusele (avidyā), ning viib selle ületamisele. Ületav mõistmine tähendab tühjuse mõiste selget kujustamist, mille kõige üldisem mõte on, et mitte millegi kohta ei saa midagi kindlat väita; kõik on suhteline ja kehtib vaid ajutiselt ja piiratud kontekstis.

Madhjamaka koolkonnas rakendatakse ületava mõistmise arendamiseks prasaṅga meetodit, mida kasutab ka Šāntideva «Bodhitšarjāvatāras». Selle eesmärgiks on igasuguste väidete absurdini viimine, mis aitab mõista kõikide vaadete tühjust.

Indotiibeti mahajaana traditsiooni järgi oli ületava mõistmise õpetus Šākjamuni poolt sooritatud seadmuseratta teine pööre, mida tekstide kujul esindavad ületava mõistmise suutrad. Seal tähendab ületav mõistmine esiteks eriliste reeglite järgi koostatud teksti, mis võib esineda sisekõne, suulise kõne või kirjalikult fikseeritud teksti kujul, kannab nimetust prajñā-pāramitā ja mille eesmärgiks on teadvuse kõrgeima seisundi loomine. Teiseks on ületav mõistmine teadvuse kõrgeima seisundi üks nimetusi, mis peegeldab selle võimet täielikult mõista ületava mõistmise teksti ja luua uusi sama tüüpi tekste.

ViitedRedigeeri

  1. sanskriti keeles prajñā-pāramitā; tiibeti keeles shes rab kyi pha rol tu phyin pa; hiina keeles 般若波羅蜜 panruoboluomi; jaapani keeles hannyaharamitsu
  2. Linnart Mälli loeng "Budismi pühakirjad II. Mahajaana suutrad", 2003. [1]
  3. Ida mõtteloo leksikon. [2]