Üksküla linnus
Üksküla linnus ehk Ikšķile linnus oli 1185. aasta paiku Daugava paremale kaldale, tänapäevase Ikšķile linna kohale, ehitatud Baltikumi esimene kivilinnus.
Linnus muuda
Linnus moodustas koos selle kõrval asuva kirikuga ühtse kaitsekompleksi, võttes enda alla 80 × 16–18 m suuruse pinna. Linnuse kaitsemüüri lääneosa sisse oli ehitatud kaheruumiline hoone, mida peetakse algselt piiskop Meinhardile kuulunud eluasemeks, samal ajal kui idamüüri ääres on leitud jälgi liivipärastest ehitistest, mis kuulusid ilmselt kohalikele liivlastele.[1]
Ajalugu muuda
Üksküla linnuse laskis Ojamaalt palgatud kiviraiduritel ehitada Väina liivlaste aladele misjonitööd tegema tulnud Meinhard, kellest alates 1186. aastast sai Üksküla piiskop. Linnus sai tema omandiks, kuid lubades ka kohalikel seal end kaitsta, lootis ta neid nii, ehkki asjatult, ristiusku meelitada. Peatselt linnuse valmimise järel saabusid selle juurde semgalid, kes olevat edutult püüdnud laevaköitega ehitist jõkke tõmmata.[2]
1201. aastal andis uus piiskop Albert linnuse benefiitsiks Konradile, kes sai selle ristisõdijate abi kasutades oma kontrolli alla võtta aga alles 1205. aastal, ja viis piiskopkonna keskuse Ükskülast üle Riiga.[3]
Aastal 1255 läänistati linnus Johannes de Bardewischile või Johan de Bardewisile, kellest sai Uexküllide suguvõsa esiisa.[4]
15. sajandil on linnust mainitud Riia peapiiskopile kuuluvana.[5]
Linnus sai tugevalt kannatada Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahelistes sõdades 15.–16. sajandil, mille jooksul see oli pikalt ka ordu valduses. Lõpliku purustamise aeg ei ole täpselt teada, aga selleks on pakutud 1579. aastat, mil lõhuti maha Riia-lähedasi linnuseid, et takistada pealetungivatel Moskva tsaaririigi vägedel seal enda kindlustamist.[5]
1927. aastal uuris Üksküla kirikut Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor Helge Kjellin.
1970. aastatel jäi linnuse ase seoses Riia hüdroelektrijaama veehoidla rajamisega vee alla. Kõrval asunud kiriku varemed tõsteti kõrgemale ja nende ümber moodustati kunstlik saareke.[6]
Viited muuda
- ↑ Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. I peatükk, kommentaar 19
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 25–27
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika, lk 37,39,53
- ↑ http://fabpedigree.com/s052/f108987.htm
- ↑ 5,0 5,1 "Ikšķiles pils, Latvijas Piļu un muižu asociācija". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2014. Vaadatud 12. veebruaril 2014.
- ↑ Ikšķiles baznīcas drupas uz Svētās Meinarda salas Daugavā. Letonika.lv