Ühtne Euroopa akt
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2021) |
Ühtne Euroopa akt (Single European Act, SEA) oli 1957. aastal sõlmitud Rooma lepingu esimene suurem parandus. Akt seadis Euroopa Majandusühendusele eesmärgiks luua 31. detsembriks 1992 ühisturg ning korraldas Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelkäija Euroopa Poliitilise Koostöö seadustikku. Täiendav eesmärk oli lisaks institutsioonide reformimisele ka nende ettevalmistamine Hispaania ja Portugali liitumiseks.[1] Leping allkirjastati Luxembourgis 17. veebruaril 1986 ja Haagis sama aasta 28. veebruaril. Leping jõustus 1. juulil 1987 ehk ajal, mil Euroopa Komisjoni tööd juhtis Delorsi komisjon.[viide?]
Taust muuda
Ühtne Euroopa akt kasvas välja Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide 1980. aastatel suurenenud rahulolematusest omavahelise vabakaubanduse de facto puudumise pärast. Äri ja poliitika juhtfiguurid soovisid seadusi riikide vahel kooskõlastada ning lahendada vasturääkivused põhimõtetes.[viide?]
Lepingu visand koostati eesmärgiga rakendada Dooge'i raporti need osad, mis puudutasid ühenduse institutsionaalset reformi ning Euroopa Komisjoni dokumenti ühisturu reformimisega seoses. Selle tulemusena saadud leping püüdis luua aastaks 1992 ühenduse ühtse turu ning võttis selle saavutamise vahendina vastu rohkemale koostööle suunatud seadusandliku menetluse, mida hiljem tunti nime koostööprotseduur all, ning mis andis Euroopa Parlamendile esmakordselt tegeliku sõnaõiguse seadusandlikus tegevuses ning võttis Ministrite Nõukogus tarvitusele rohkemad enamushääletused.[2] Kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamine nõukogus muutis keerukamaks mõne üksiku riigi poolse veto panemise mõnele õigusakti ettepanekule. Lisaks kehtestati veel koostöö- ja nõusolekumenetlusi ning Euroopa Parlamendile anti suurem mõjujõud.[1] Selle tulemusena võis Euroopa Nõukogu Euroopa Parlamendi toetusel ning Euroopa Komisjoni ettepanekul seaduseelnõu kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võtta, kuid tal oli ka võimalus võtta vastu parlamendi poolt tagasi lükatud seaduseelnõu, hääletades selle poolt ühehäälselt.[3]
Akt allkirjastati 3. detsembril 1985 Luxembourgis peetud Euroopa Ülemkogul saavutatud poliitilise kokkuleppe alusel.[viide?]
Ülevaade muuda
Akti keskne detail oli Euroopa Majandusühenduse sisese ühisturu loomine aastaks 1992 ehk ajaks, mil kõik vajalikuks peetud seadusandlikud reformid loodeti lõpetada. Selle eesmärgi võimalikuks tegemiseks reformis akt seadusandlikke menetlusi, esitledes nn "koostööprotseduuri" ning laiendades kvalifitseeritud enamushääletusi uutesse valdkondadesse. Lisaks rakendati ka meetmeid seadusandlike menetluste lühendamiseks. Akt nägi ette ka liikmesriikide vaheliste tõkete kõrvaldamise ning riikide ühtluse ja konkurentsivõime suurendamise.[viide?]
Allkirjastamine ja ratifitseerimine muuda
Akti allkirjastamine ja ratifitseerimine ei möödunud ilma vahejuhtumiteta. Liikmesriikidest kaks, Taani ja Iirimaa, panid lepingu rahvahääletusele.[viide?]
Taani parlament lükkas akti 1986. aasta jaanuaris tagasi – pärast seda, kui parlamendi opositsiooni ettepanek siis veel allkirjastamata dokumendi ümbertöötamiseks 80 häälega 75 vastu heaks kiideti.[4] Taani valitsus, kes oli lepingu ratifitseerimise poolt, otsustas korraldada sel teemal riikliku mittesiduva referendumi. Referendum toimus juba sama aasta 27. veebruaril ning taanlastest 56,2% hääletas selle poolt ja 43,8% vastu (osalemisprotsent oli 75,4). Taani allkirjastas lepingu järgmisel päeval Haagis koos Itaalia ja Kreekaga, kes olid samuti allkirjastamist edasi lükanud. Kui Taani opositsioon oli lepingu vastu seetõttu, et nende meelest suurendanuks see Euroopa Parlamendi võimu[4], siis Itaalia valitsus viivitas allkirjastamisega vastupidisel põhjusel: nende meelest ei annaks akt parlamendile piisavalt võimu.[5]
Teised üheksa liikmesriiki olid lepingu allkirjastanud üksteist päeva varem Luksemburgis[6], kuigi oli planeeritud, et kõik riigid allkirjastavad dokumendi samal ajal, näidates ühendusesisest ühtsust.[5]
Algselt oli ette nähtud, et akt ratifitseeritakse 1986. aasta lõpuks, et see saaks jõustuda juba 1987. aasta 1. jaanuaril ning 12 liikmesriigist 11 suutsid selle selleks ajaks ka ratifitseerida.[7] Tähtajast ei õnnestunud aga kinni pidada kuna Iiri valitsus ei saanud poolelioleva kohtuasja tõttu akti ratifitseerida.[8] Kohtuasjas tegi Iirimaa ülemkohus otsuse, et enne kui riik saab lepingu ratifitseerida, tuleb muuta riigi põhiseadust ning seda sai aga teha vaid referendumi teel. Vastav referendum peeti 26. mail ning 69,9% hääletanutest pooldas põhiseaduse muutmist (vastu hääletas 30,1%, kuid osalusprotsent oli vaid 44,1). Iirimaa ratifitseeris Ühtse Euroopa akti 1987. aasta juunis ning see jõustus sama aasta 1. juulil.[viide?]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 ELi aluslepingud. Vaadatud 11.04.2014.
- ↑ Craig, Paul; de Burca, Grainne (2003). EU Law: Text, Cases and Materials (3rd Edition ed.). Oxford, New York: Oxford University Press. Lk 143. ISBN 0-19-925608-X.
{{cite book}}: parameetris|edition=on üleliigne tekst (juhend) - ↑ Ühtne Euroopa Akt, artikkel 7.
- ↑ 4,0 4,1 "Danish Parliament votes to reject EEC reforms". The Irish Times. 22.01.1986. Lk 5.
- ↑ 5,0 5,1 Boland, Colm (17.02.1986). "Ireland to sign EEC foreign policy treaty today". The Irish Times.
- ↑ "The signing of the Single European Act". CVCE. Vaadatud 04.05.2013.
- ↑ Carroll, Joe (31.12.1986). "Single Act ratified by 11 states". The Irish Times. Lk 13.
- ↑ Carroll, Joe (25.12.1986). "Court delays ratification of European Act". The Irish Times. Lk 1.