Ühistegevuskoda

Ühistegevuskoda oli Eesti ühistegelaste kutsealane omavalitsus aastail 1936–1940.

Koja alla kuulus umbes 3000 ühistegeliku organisatsiooni kaudu ümmarguselt 350.000 inimest.[1]

13. detsembril 1935 moodustas majandusminister Karl Selter Ühistegevuskoja elluviimise komitee järgmises koosseisus: esimees majandusministri abi August Reinart, liikmed Peeter Kõpp, Madis Käbin, Elmar Just ja Artur Eckbaum.

Koja valimised toimusid 4. juunil 1936. 2160 valimisõiguslikust kooperatiivühingust osales valimistel 80%, Eesti Ühistegeline Liit sai 40 ja Põllumajanduslikkude Ühisuste Revisjoniliit 20 kohta.

Ühistegevuskoja võimkonnas olid rida ühistulisi ekspordiorganisatsioone (näiteks Eesti Võieksport, Eesti Lihaeksport, Eesti Munaeksport, ühispangad, ühiskindlustus, ühiskasutus jt.

Ühistegevuskoja liikmete loend

muuda

I (ühispanganduse) sektsioon

muuda

II (ühiskindlustuse) sektsioon

muuda

III (ühiskaubanduse) sektsioon

muuda

IV (ühistööstuse) sektsioon

muuda

V (ühiskasutuse) sektsioon

muuda

Ühistegevuskoja esimene üldkoosolek toimus 10. septembril 1936, valiti esimees, juhatus, nõukogu ja revisjonikomisjon.

Viited

muuda
  1. Rahvas koja katuse all. Esmaspäev, 12. juuni 1937, nr 24, lk 5

Kirjandus

muuda
  • Ühistegevuskoja koosseis valitud. Ühistegelised Uudised, 12. juuni 1936, nr 24, lk 3
  • Muudatusi Ühistegevuskoja liikmete koosseisus. Ühistegelised Uudised, 19. juuni 1936, nr 25, lk 3
  • Ühistegevuskoda avati. Uus Eesti, 10. september 1936, nr 245, lk 1
  • Ühistegevuskoja esimeheks valiti A. Kask. Ühistegelised Uudised, 11. september 1936, nr 37, lk 3