Ühemargane münt (1924)
1924 aastal vermitud 1-margane münt on oma kujunduselt ja mõõtudelt identne 1922. aasta ühemargasega, kuid see on valmistatud veidi erinevast metallisulamist ning vermitud Tallinnas Riigi Trükikojas.
| 1 mark | |
|---|---|
| (Eesti Vabariik) | |
| Väärtus | 1 mark |
| Kaal | 2,56 g |
| Läbimõõt | 18 mm |
| Serv | rihveldatud |
| Materjal | Cu70Zn20Ni10 |
| Vermitud | 1924 |
| Tiraaž | 1 984 760 |
| Avers | |
| Kujundus | nimiväärtus |
| Kujundaja | Boris Krümmer |
| Revers | |
| Kujundus | kolm lõvi |
| Kujundaja | Boris Krümmer |
Mündid lasti käibele 13. jaanuaril 1925 ning need jäid käibele kuni 1. maini 1931 (pärast 1928 aasta rahareformi kasutati neid ühesendistena).
Otsus uute müntide tellimiseks langetati Riigikassas 14. veebruaril 1924, kuid leping vormistati alles 24. detsembril 1924. Tööd müntide vermimiseks algasid juba enne lepingu vormistamist, nii et 1924. aasta oktoobri lõpus anti Riigikassale esimesed proovimündid.
Müntide toorikud tellis Riigi Trükikoda Arsenali tehasest, mis kasutas nende tootmiseks padrunikesti (70% vaske ja 20% tsinki) millele lisati 10% niklit.
1933. aastast on teada juhuseid, kus käibelt kõrvaldatud Eesti 1-margaseid münte kasutati Soomes valerahana Soome 50-penniste müntide pähe[1].
Kujundus
muudaMünt on halli värvi ning kaalub 2,56 grammi, läbimõõt on 1,8 sentimeetrit ning selle serv on rihveldatud. Mündi kujundaja kohta kindlad andmed puuduvad, kuid mõnedel andmetel oli selleks Boris Krümmer.
Avers
muudaMündi esiküljel on legend "EESTI VABARIIK" ja nimiväärtus "1 mark".
Revers
muudaMündi tagaküljel on kolm lõvi ja vermimise aasta "1924".
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Eesti sendilised Soomes liikvel. Vaba Maa, 17. september 1933, nr. 218, lk. 3.