Õuduskirjandus
Õuduskirjandus on kirjandusžanr, mis taotleb elamuse loomist, modelleerides inimese kokkupuudet tundmatu ja seletamatuga. Motiivid, mida selleks kasutatakse, võivad olla ulmelised, aga põhineda ka reaalelus kinnistunud ja levinud kujutlustel mingite nähtuste ohtlikkusest.
Vaata kaRedigeeri
KirjandusRedigeeri
- Andrus Org. "Õudusfiktsiooni narratiivsed tehnikad." – Keel ja Kirjandus, 2008, nr. 6, lk. 421–441 [1]
- "Kinnimüüritud tuba. Kuulsaid jutte: hirmu, õudust ja põnevust." Valimik: Ambrose Bierce, Daniel Defoe, William Edmonstoune Aytoun, Walter Scott, Washington Irving, Honoré de Balzac, John Galt, Gerald Griffin, Nathaniel Hawthorne, Samuel Warren, James Hogg, Prosper Mérimée, Herbert Jenkins, Théophile Gautier, Catherine Crowe, Charles Dickens, Sheridan Le Fanu, Norman MacLeod, Wilkie Collins, Amelia B. Edwards, J. S. Fletcher, Tundmatu autor. Koostanud, toimetanud ja järelsõna "Südamelöögid kinnimüüritud toas" (Õudus tänapäevases kultuuris ja argielus.) Kalle Kurg. Tallinn, kirjastus Ilo 2009 ISBN 9789985578957
- Märt Väljataga. Luule- ja pärislugude eristus teoorias ja praktikas. I-III. (Fiktsionaalsusest kirjanduses.) Keel ja Kirjandus 2009, nr. 6, lk 401–411; 7, lk 505–526; 11, lk 818–829. I osa [2]; II osa [3]; III osa [4]