Õpperada

Õpperada on jalutusrada või matkarada, mis on varustatud õppeotstarbelise teabematerjaliga.

Õpperajad toetavad õuesõpet.

Loodusõpperadadel ei keskenduta vaatamisväärsustele, vaid ökoloogiliste koosluste seostele, looduskaitselisele mõtteviisile ja paiga kultuuriloole^[1].

Juhised loodusrajal liikumiseks

Võimaluse korral on tuleks kavandada loodusraja läbimist hoolikalt. Tänu sellele on võimalik säästa keskkonda ning olla kursis rada ümbritseva piirkonnaga. Soovitatav on järgida järgmisi näpunäiteid ^[2].

Eelista olemasolevaid loodus- või matkaradu, et piirata liigset keskkonna koormamist.
Võimaluse korral kasuta liikumiseks ühistransporti või ühte autot mitme inimese transpordiks.
Võimaluse korral paki kaasavõetav toit korduskasutatavatesse karpidesse ja kottidesse, et vähendada tekkivaid jäätmeid.
Liigu looduses jälgi jätmata.
Korista enda prügi ja ära jäta seda metsa.
Pea kinni infotahvlitel olevatest piirangutest.
Kasuta elavat tuld mõistlikult – veendu tuleohutuses.

Näiteid loodusradadest Eestis

Nohipalu-Ilumetsa loodusrada

Loodusraja pikkus on 8 km ja rada kulgeb Nohipalu Mustjärve kaldalt Valgejärve kaldani ning jõuab Ilumetsa meteoriidikraatrini. Ilumetsa kraater, mis avastati 1938. aastal, on tekkinud meteoriidilöögi tagajärjel. Kraatri juures asub infopaviljon, kust leiab teavet Eesti meteoriidikraatrite kohta. ^[3]

Keila-Joa loodusrada

Loodusrada, mille pikkus on 4 km, algab maanteesilla lähedalt autoparklast, mis asub jõe vasakul kaldal. Rajal on viis infostendi, mis annavad rajaläbijale informatsiooni loodusobjektide ning pargi ajaloo kohta ning tutvustab Keila-Juga. Rada viib läbi uusgooti stiilis mõisakompleksi, rippsildade, joaaluse kanjoni ja kallastel asuva pargi. Parki on mitu korda rekonstrueeritud ning viimati tehti seda pärast 1967. aasta augustitormi. ^[3]

Rebastemäe loodusrada

Rebastemäe õpperaja pikkus on 1,5 km ja rada asub Hiiumaal Kõpu maastikukaitsealal. Loodusrada saab alguse Kärdla-Kõpu maantee 61. kilomeetril asuvast trepist, mis viib Rebastemäele. Rajal tutvustatakse erinevaid metsatüüpe (näiteks palu- ja salumetsad) ning iidset luitemaastikku. Kõrgeimaks punktiks teekonnal on Kaplimäe, kus kasvavad kuslapuu, lodjapuu ja kukerpuu ning luitevalli jalamitel harilik näsiniin, mis on looduskaitsealune taim. Loodusrada on tähistatud puude külge kinnitatud sinister lintidega.^[3]

Vaata ka

Selli-Sillaotsa õpperada

Viited

↑ "Volbrück, P. (s. a.). Looduse õpperada kui vahend õppekasvatustöös". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2018. Vaadatud 3. jaanuaril 2019.
↑ Loodusega koos. (s. a.). Juhised looduses liikujale.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 Suuroja, M. (2005). Eesti looduse õppe- ja matkarajad. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.

[Volbrück-1] "Volbrück, P. (s. a.). Looduse õpperada kui vahend õppekasvatustöös". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2018. Vaadatud 3. jaanuaril 2019.

[2] Loodusega koos. (s. a.). Juhised looduses liikujale.

[Suuroja-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 Suuroja, M. (2005). Eesti looduse õppe- ja matkarajad. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.

[1]

[2]

[3]